Kasvava elanikkonna toitmine konkurentsitihedas ja globaliseerunud keskkonnas pole lihtne ülesanne. Tõhususe saavutamiseks on ajalooliselt keskendutud tootmise intensiivistamisele, suurendades mastaape ja sisendite kasutamist. See lähenemine on  rahuldanud nõudlust, kuid ka kahandanud marginaale ja avaldanud survet loodusressurssidele. Samal ajal on kliimamuutused muutnud põllumajandustootmise veelgi keerulisemaks – põllumajandus on nii kliimamuutuste ohver kui ka neisse panustaja.

Augusti lõpus toimunud herne koristus eAgronomi demofarmis pakkus väärtuslikke õppetunde. Parimat saaki andsid minimeeritud harimine ja otsekülv, samas kui optimaalne külvinorm osutus 80 idanevaks seemneks m² kohta. Lisaks testiti talirapsi ja talinisu külvi, millest viimane õnnestus ristiku allakülvis hästi. Katsed kinnitasid, et teadlikud muutused mullaharimises ja külvinormides võivad oluliselt mõjutada saagikust ja mulla tervist.

Loe lähemalt, millised katsed ja tulemused farmis põnevust pakkusid!

29. augustil toimus järjekorras juba teine otsekülvi demopäev. Milleks otsekülv ja vahekultuurid head on ja kuidas need panustavad keskkonnasõbralikku majandamisse? 

Sügis on kätte jõudnud ja koos sellega on paras aeg teha kokkuvõtteid eelmisel aastal toimunud otsekülvi demopäevast.

Tule 29. augustil meie Otsekülvi demopäevale ning 3. oktoobril Vahekultuuride põllupäevale!

eAgronomi poolt kokku pandud seemnesegud on taaskord saadaval!

Millise harimisviisiga alal on hernes kõige paremini kasvanud, milline külvinorm osutus parimaks ja mis läks ristiku külvamisel valesti?

See blogipostitus annab vastuseid!

eAgronomi demofarmis tärganud põldhernes on kärsakate poolt kahjustada saanud. Lappidel, kus katsetame ja võrdleme mullaharimise intensiivsusega kaasnevat, on olukord erinev. Loe pikemalt nii selle kui ka palju muu kohta juba meie blogipostitusest!

Üritusele on oodatud nii põllumehed, teadlased, toidutootmisega seotud era- ning avalikusektori esindajad ja ka paljud teised!

16 erineva külviku demoaladel on taimed üle elanud talve ning juba mõnda aega usinasti kasvamas - on aeg kevadiseks ülevaateks otsekülvi demopõllult!

Mis sai 2023. aasta augustis külvatud rapsist, kuidas aitavad talvel hävinud vahekultuurid umbrohtu tõrjuda ning mida analüüsime põllult võetud mullaproovidega?

Kui liitud kuu jooksul meie süsinikuprogrammiga, saad aastaks põlluhaldustarkvara täispaketi kasutusõiguse!

Kasvatasime 2023. aasta sügisel oma katsepõllul nii ühte üheliigilist kui ka mitmeliigilist vahekultuuride segu. Vaatame, milline oli kasvatatud vahekultuuride biomass kuivaines ja selle süsiniku sidumise potentsiaal.

Kas taastav põllumajandus on kasumlik? Ühendkuningriigis tegutsev agronoomiline nõustaja Ed Brown usub, et on küll. 2024. aasta jaanuari toimunud Northern Roots Forumil oli meil võimalus küsida talt tema kogemuste kohta taastava põllumajanduse valdkonnas.

Ülevaade tutvustab süsinikukrediidi ostmisega ja ostjatega soenduvat.

eAgronom, põllumajandusele keskendunud kliimatehnoloogia ettevõte, mis aitab põllumajandustootjatel võtta kasutusele jätkusuutlikke tavasid oma põllumajandusettevõtete ja planeedi tervise huvides, on saavutanud olulise verstaposti oma Aafrika mandrile suunatud tegevuses. 2023. aasta lõpuks on eAgronom kaasanud oma süsiniku krediidiprogrammi 200 000 hektarit põllumajandusmaad. 

eAgronomil on nüüd oma demofarm: projekt saab olema huvitav teekond helge ning jätkusuutliku tuleviku suunas!

Agronomi vahekultuuride põllupäev 2023 algab 04. oktoobril Aruküla rahvamajas Harjumaal.

eAgronom vahekultuuride põllupäeval jagame meie selleaastase põldkatse tulemusi. Samuti anname ülevaate jätkusuutliku põllumajanduse arengutest ja hüvedest. Teiste ekspertide kõrval esineb ka Inglismaalt pärit teadlane Dr David Jones, kes räägib vihmausside olulisusest mullas.

Külvikatsetus drooniga: puistasime koos Agrodronasega paari nädala eest koristamata vilja sisse vahekultuuride seemneid.

Käisime vaatamas pritsi peale paigaldatud peenseemnekülvikut, millega meie süsinikuprogrammis osalev põllumees Tõnis Soopalu pooleteise nädala eest vahekultuure kasvava vilja sisse külvas.

Meie süsinikuprogrammis osalevaid põllumehi tutvustava videoseeria teises osas räägib enda tegemistest ja mõtest tavatootja Tõnis Soopalu Jõgevamaalt.

Mineraalsete väetiste kaudu antav lämmastik pälvib tihtipeale negatiivset tähelepanu, kuna selle liigne kasutamine võib põhjustada keskkonnareostust. Kuid populaarsust koguva süsinikupõllumajanduse puhul on oluline mõista, mis on lämmastiku roll süsiniku mulda sidumisel.

Põllumajandustootja hinnalisemaks varaks on muld ja selle kvaliteet. Mida suuremaks kasvab ühiskonna nõudlus toidu järele, seda enam tunnevad põllumehed vajadust hoolikalt ressursse planeerida, et säiliks põllumajandusmaa tootlikkus. 

Alustame lühivideote seeriaga, millega tutvustame meie süsinikuprogrammis osalevaid põllumehi. Klippides räägivad nad enda tegemistest, süsinikuprogrammis osalemisest ning ka mõtetest, mis neil jätkusuutliku põllumajanduse suunal on tekkinud.

Ürituse eesmärgiks on tuua kokku erinevad osapooled ning pakkuda võimalust aruteluks ja tagasisidestamiseks.

Möödunud suvel alustasime koostöös Rannu Seemnega katsetust, mille käigus võrdleme erinevate vahekultuuride liikide ja külvitehnoloogiate tugevusi ning nõrkusi Eestis. Järgnevad pildid ja nende kirjeldused annavad ülevaate, mis meie vahekultuuridega on talve möödudes juhtunud.

Sel nädalal ilmus Äripäeva artikkel, mille raames intervjueeriti ka eAgronomi tegevjuhti Robin Saluoksa. Usutluse peamiseks teemaks kujunesid Verra’t ja South Pole’i tabanud etteheited, kes on süsinikukrediitide maailmas olulised ettevõtted. eAgronomi on taoline kriitika edasiviiv jõud, mis tõestab, et üha enam kasvab nõudlus just kõrge kvaliteediga süsinikukrediitide järele.

Süsiniku sidumine saab põllumajanduse valdkonnas aina suuremat tähelepanu. Turule jõuab üha rohkem süsinikuprogramme, mis põllumeestele lisatulu lubavad. Kuna süsinikupõllumajandus on veel välja kujunemas, soovitame süsinikuprogrammi valides arvestada just nende viie küsimusega, millest selles artiklis ülevaate anname.

Kõik esitlused on salvestatud 2022. aasta 11. oktoobril, mil korraldasime koostöös Rannu Seeme OÜ-ga meie esimese põllupäeva ja kus jagasime ka meie põldkatse esmaseid tulemusi. Üritusel ettekandele tulnud esitlused keskendusid vahekultuuridele ja muljaviljakusele, seejuures sai tähelepanu ka eAgronomi süsinikuprogramm.

Teist korda Eestis toimunud mullatervise võistluse “Mullapüksid” esikoht läks sel korral Hiiumaale, teist ja kolmandat kohta jagasid Järvamaa ja Saaremaal asunud põllud. Kokku osales võistlusel 38 põllupidajat. 

Heitmete vähendamise võti peitub kliimateadliku põllumajanduse kasutuselevõtus. Põllumajandustootjate motiveerimine nende aastakümneid hästi teeninud tavade muutmisele on suur väljakutse. Seetõttu teevad juhtiv ülemaailmne süsinikuprojektide arendaja ja kliimalahenduste pakkuja South Pole ja Agtechi ettevõte eAgronom koostööd, et kiirendada kliimateadliku põllumajanduse kasutuselevõttu Euroopas, Aafrikas ja mujal.

Nii nagu kõik elusorganismid, vajavad eluks õhku ka taimed. Taimed neelavad atmosfäärist süsinikdioksiidi, mis päikesevalguse, vee ja vajalike mineraalide olemasolul lõhutakse ning millest eralduvad hapnik, mis vabastatakse tagasi atmosfääri ning süsivesikud, mida taimed kasutavad energiaallikana kasvufunktsioonide jätkamiseks. Kirjeldatud protsessi nimetatakse fotosünteesiks. Taimed sisaldavad hinnanguliselt 45-50% süsinikku, mida säilitatakse lehtedes, vartes või tüvedes ja juurtes. Hiljem, taimede eluprotsesside lõppedes, osa süsinikust vabaneb taimejäänuste lagundamise käigus tagasi atmosfääri ja osa süsinikust jääb mulda. Olenemata sellest, kas süsinik koguneb pikaks ajaks puudesse või pinnasesse, on taimed fotosünteesi kaudu selle nähtuse peamiseks tõukejõuks. Süsiniku neelamise ja mullas säilitamise protsessi nimetatakse süsiniku sidumiseks.

eAgronom OÜ viib koostöös teadus- ja arendusasutusega STACC OÜ-ga ellu põllumajandushalduse tarbeks kasutatava tehisintellekti rakendusuuringu ja tootearenduse projekti, mille raames arendatakse välja ettevõtte AIA (Independent Agribusiness Advisory) teenusliinile põllupidajatest klientidele ajastussoovitusi pakkuva tehisintellekti prototüüp. Projekt mõjub positiivselt eAgronomi konkurentsivõime ja ekspordivõimekuse kasvule ning omab märkimisväärset keskkonnaalast positiivset mõju.