Vahekultuuride biomassi proovid näitavad kõrgeid tulemusi

Piibe Vaher

Wednesday, February 28, 2024

Share on Facebook
0
Share on LinkedIn

Katsepõllul kasvanud tatra, keerispea ja herne segu.

Vahekultuuride kasvatamine on üks taastava põllumajanduse praktikatest, millega kaasnevad mitmed kasutegurid. Nii taimkatte kui ka elusate juurte mullas hoidmine ajal, mil muld oleks muidu katmata, aitab vähendada erosiooni ja toitainete leostumist, pärsib umbrohtusid, parandab mulla struktuuri jne. 

Erinevatel vahekultuuri liikidel on mullale erinev mõju - mõned neist on head mullastruktuuri taastamiseks, teised aitavad paremini toitaineid siduda. Samuti on oluline kasutada üheliigilise vahekultuuri asemel erinevate liikide segusid, et kombineerida nende tugevusi ja vähendada külvi ebaõnnestumise riske

eAgronomi demofarmis püüame vahekultuuride kasvatamisest võtta viimast. Meie eesmärk on vältida katmata mulda ehk püüame teha nii, et kasvav taimik kataks meie katsepõldu aastaringselt võimalikult kaua. Meie tegevused põllul suurendavad ka süsiniku kogust mullas - soovime süsiniku sidumist maksimeerida ja selle kadu võimalikult palju vähendada. Oma eesmärkide saavutamiseks plaanime kasvatada talivilju, lisada enne suviviljade kasvatamist külvikorda vahekultuure ning teha otsekülvi.

Mis kasvas meie katsepõllul?

Kasvatasime oma katsepõllul 2023. aasta sügisel ühte üheliigilist ja ühte mitmeliigilist vahekultuuride segu: valge sinepi sai külvatud (normiga 10 kg/ha) 4 hektarile ning herne, keerispea ja tatra segu (normiga 45 kg/ha) 12 hektarile. Külvamine teostati 4. augustil otsekülviku Horsch Avatariga.

Aktiivne kasvuperiood peaaegu oktoobri lõpuni, kui temperatuur oli veel üle viie kraadi. Vahekultuuride kasvuperioodi pikkuseks kujunes umbes 2,5 kuud.

METKi teadlased kogusid oktoobri lõpus mõlema põllu peal kasvanud vahekultuuri maapealse ja maa-aluse biomassi proovid, mis kuivatati ja seejärel kaaluti.

Maapealse ja maa-aluse biomassi proovide tulemused.

Süsiniku sidumise potentsiaal

Valge sinep kasvatas muljetavaldava biomassi - keskmiselt 6,1 t/ha kuivainet (KA) maa peal ja ligi 0,9 t/ha KA maa all. Ka vahekultuuride segu saavutas võrdlemisi kõrged tulemused: 4,4 t/ha KA maa peal ja ligi 0,5 t/ha KA maa all.

Numbritele laiema tähenduse andmiseks vaatame ligikaudset süsiniku sidumise kalkulatsiooni. Kõik taimed koosnevad umbes 45% süsinikust. Rusikareegel on, et umbes 20% maapealse biomassi süsiniku osakaalust muutub osaks mulla süsinikusisaldusest.

Hinnangulised süsinikusidumise arvutused.

Selleks, et saada atmosfäärist pärinev CO2 kogus, mis orgaanilise süsinikuna mulda talletati, tuleb mulda seotud süsiniku kogus korrutada 3,67-ga (tegurit on pikemalt selgitatud siin).

Arvutused, mis annavad atmosfäärist eemaldatud CO2 hinnangulise koguse.

Oluline on märkida, et tabelis esitatud arvutused on umbkaudsed, kuna tegelik sidumine sõltub mitmest tegurist nagu mulla tüüp, mulla orgaanilise süsiniku tase jne.

Biofumigatsiooni katse

Biofumigatsioon on strateegia, mille puhul kasutatakse peamiselt ristõieliste perekonda kuuluvaid taimi, mis toodavad glükosinolaatideks nimetatavaid kemikaale. Nende taimede kudede kahjustamisel lagundab ensüüm glükosinolaadid, mille tulemusena vabanevad mitmesugused ained, sealhulgas isotiotsüanaadid (ITC). On teada, et ITC-d pärsivad mitmete kahjurite ja haiguste levikut - see tähendab, et ristõieliste vahekultuuride oskuslikul rakendamisel võib olla mitmekordset lisakasu. Nähtuse katsetamiseks rullisime maha osa meie valge sinepi katsepõllust, mida hakkame hoolega tuleval kevadel jälgima.

Meie katsepõllul toimunud valge sinepi rullimine oktoobris.

eAgronomi demofarmist

2023. aasta sügisel sõlmisid eAgronom ja Rannu Seeme koostöölepingu, tänu millele sai sündida meie demofarm. Majandame 20 hektarilisel maa-alal Rannus, kus katsetame säästvaid põllumajandustavasid. Meie eesmärk on saada praktilist kogemust uute tavade kasutuselevõtmisega, millega soovime suurendada kasumlikkust. Hakkame oma katsepõllul küll tegema otsekülvi, kuid võrdluseks teema ca 1 ha suurused kontrolllapid minimeeritud harimisega ja künnipõhiselt. Lisaks plaanime kasvatada enne suviviljade külvamist vahekultuure ning katsepõllu ümbritseme põllulillede ja haljaskultuuride ribaga. Järgime järgnevat 5-aastast külvikorda: taliraps → talinisu → hernes → talinisu → oder. 

Rohkem infot eAgronomi demofarmi kohta leiad siit.
Share on Facebook
0

Loo kvaliteetseid süsinikukrediite ja kindlusta oma põllumajandusettevõtte tulevik.

Aitame teenida lisatulu, parandada muldade kvaliteeti ning saada parematel tingimustel finantsteenuseid.

Võta meiega ühendust!

Võta meiega ühendust!

Võta meiega ühendust!

Võta meiega ühendust!

Soovid rohkem infot?

Projekti rahastab Kliimaministeerium rahvusvahelise kliimakoostöö vahenditest

Projekti rahastati rakendusuuringute ja tootearenduse ettevõtjate tugiprogrammist (RUP)

Projekti nimi:
Tarkvaratehnoloogia ja rakenduste kompetentsikeskus (STACC)

Projekti nimi:
Nõudepõhine ja automaatne aruandlus eAgronomi ja PRIA vahel

Soovid rohkem infot?

Projekti rahastab Kliimaministeerium rahvusvahelise kliimakoostöö vahenditest

Projekti rahastati rakendusuuringute ja tootearenduse ettevõtjate tugiprogrammist (RUP)

Projekti nimi:Tarkvaratehnoloogia ja rakenduste kompetentsikeskus (STACC)

Projekti nimi: Nõudepõhine ja automaatne aruandlus eAgronomi ja PRIA vahel

Soovid rohkem infot?

Projekti rahastab Kliimaministeerium rahvusvahelise kliimakoostöö vahenditest

Projekti rahastati rakendusuuringute ja tootearenduse ettevõtjate tugiprogrammist (RUP)

Projekti nimi:Tarkvaratehnoloogia ja rakenduste kompetentsikeskus (STACC)

Projekti nimi: Nõudepõhine ja automaatne aruandlus eAgronomi ja PRIA vahel

Soovid rohkem infot?

Projekti rahastab Kliimaministeerium rahvusvahelise kliimakoostöö vahenditest

Projekti rahastati rakendusuuringute ja tootearenduse ettevõtjate tugiprogrammist (RUP)

Projekti nimi:Tarkvaratehnoloogia ja rakenduste kompetentsikeskus (STACC)

Projekti nimi: Nõudepõhine ja automaatne aruandlus eAgronomi ja PRIA vahel