Eesti, tuntud oma tehnoloogiliste uuenduste ja roheliste maastike poolest, on ideaalses positsioonis, et saada jätkusuutliku põllumajanduse teerajajaks. Riigil on potentsiaali näidata eeskuju, ühendades tehnoloogia, poliitika ja jätkusuutlikud tavad, et saavutada tootlik ja keskkonnasõbralik põllumajandus. Järgnevalt on toodud strateegiad, mis võiksid muuta Eesti ülemaailmseks eeskujuks säästva põllumajanduse valdkonnas.

Säästva põllumajanduse kontekstis on vahekultuurid ühed tõhusaimad vahendid mulla tervise parandamiseks ja erosiooni vähendamiseks. Järgnevalt uurime vahekultuuride eeliseid ja nende rolli loodusliku lahendusena paljude põllumajanduse jaoks oluliste mullastikust tulenevate probleemide lahendamisel.

eAgronomi põllupäevad pakuvad põllumajandustootjatele ainulaadset võimalust saada praktilisi teadmisi säästvatest põllumajandustavadest, uutest tehnoloogiatest ja agronoomilistest teadmistest. Siin on välja toodud põhjused, miks need üritused on olulised kõigile, kes tahavad investeerida põllumajanduse tulevikku Eestis ja kaugemalgi.

Eesti, mis on tuntud oma rikkalike maastike, metsade ja puutumatu looduse poolest, on pikka aega olnud sügavalt seotud maaga. Ülemaailmse surve toiduainete tootmisele ja keskkonnakaitsele suurenedes seisab Eesti teelahkmel: kuidas säilitada oma ökoloogilisi rikkusi, tagades samal ajal, et põllumajandussektor jääks tootlikuks ja vastupidavaks?

Põllumajanduses on muld palju enamat kui lihtsalt kasvukeskkond; see on põllumajandus- ja toiduainete tootmissüsteemide alus. Terve muld on jätkusuutliku põllumajanduse lahutamatu osa ning elutähtis nii põllukultuuride tootlikkuse, keskkonna tervise kui ka kliimakindluse seisukohalt. Uurime lähemalt, et miks on mulla tervis oluline ja kuidas korrapärane mullaanalüüs aitab kaasa põllumajandusliku edu saavutamisele.

29. augustil korraldas eAgronom juba teist korda otsekülvi demopäeva, mis seekord leidis aset Harjumaal Kautjala külas Mäe Teravili OÜ põldudel. Tänavune üritus tõi kokku suure hulga põllumehi ja eksperte, et arutada ja kogeda otsekülvi võimalusi ja väljakutseid. 23. oktoobril käisime talinisu põllul koos grupi põllumeestega, et hinnata taimede seisu ja külvitehnika efektiivsust.

Tänavune eAgronomi vahekultuuride põllupäev toimus 3. oktoobril Jõgevamaal Farmer Tõnise põldudel ning Jõgeva kultuurikeskuses. Põllupäeva fookuses olid uued ja tõhusad lahendused vahekultuuride kasvatamiseks ning külvitehnoloogiad, mis aitavad parandada muldade tervist ja vähendada süsiniku jalajälge.

29. augustil toimus järjekorras juba teine otsekülvi demopäev. Milleks otsekülv ja vahekultuurid head on ja kuidas need panustavad keskkonnasõbralikku majandamisse? 

Sügis on kätte jõudnud ja koos sellega on paras aeg teha kokkuvõtteid eelmisel aastal toimunud otsekülvi demopäevast.

Augusti viimasel nädalal toimus eAgronomi teine otsekülvi demopäev, mis leidis aset Harjumaal, Jüri lähistel asuva Mäe Teravili OÜ põldudel.

eAgronomi poolt kokku pandud seemnesegud on taaskord saadaval!

eAgronomi demofarmis tärganud põldhernes on kärsakate poolt kahjustada saanud. Lappidel, kus katsetame ja võrdleme mullaharimise intensiivsusega kaasnevat, on olukord erinev. Loe pikemalt nii selle kui ka palju muu kohta juba meie blogipostitusest!

Üritusele on oodatud nii põllumehed, teadlased, toidutootmisega seotud era- ning avalikusektori esindajad ja ka paljud teised!

16 erineva külviku demoaladel on taimed üle elanud talve ning juba mõnda aega usinasti kasvamas - on aeg kevadiseks ülevaateks otsekülvi demopõllult!

Mis sai 2023. aasta augustis külvatud rapsist, kuidas aitavad talvel hävinud vahekultuurid umbrohtu tõrjuda ning mida analüüsime põllult võetud mullaproovidega?

Kasvatasime 2023. aasta sügisel oma katsepõllul nii ühte üheliigilist kui ka mitmeliigilist vahekultuuride segu. Vaatame, milline oli kasvatatud vahekultuuride biomass kuivaines ja selle süsiniku sidumise potentsiaal.

Kas taastav põllumajandus on kasumlik? Ühendkuningriigis tegutsev agronoomiline nõustaja Ed Brown usub, et on küll. 2024. aasta jaanuari toimunud Northern Roots Forumil oli meil võimalus küsida talt tema kogemuste kohta taastava põllumajanduse valdkonnas.

Miks on vihmaussid olulised ja kuidas nad mulla tervist parandada aitavad? See blogipostitus annab ülevaate vihmaussidest ja nende kasulikkusest!

eAgronomil on nüüd oma demofarm: projekt saab olema huvitav teekond helge ning jätkusuutliku tuleviku suunas!

Agronomi vahekultuuride põllupäev 2023 algab 04. oktoobril Aruküla rahvamajas Harjumaal.

eAgronom vahekultuuride põllupäeval jagame meie selleaastase põldkatse tulemusi. Samuti anname ülevaate jätkusuutliku põllumajanduse arengutest ja hüvedest. Teiste ekspertide kõrval esineb ka Inglismaalt pärit teadlane Dr David Jones, kes räägib vihmausside olulisusest mullas.

Käisime vaatamas pritsi peale paigaldatud peenseemnekülvikut, millega meie süsinikuprogrammis osalev põllumees Tõnis Soopalu pooleteise nädala eest vahekultuure kasvava vilja sisse külvas.

6. septembril algusega kell 10.00 korraldame otsekülvi demopäeva, kus katsetame 16 erinevat külvikut.

Mineraalsete väetiste kaudu antav lämmastik pälvib tihtipeale negatiivset tähelepanu, kuna selle liigne kasutamine võib põhjustada keskkonnareostust. Kuid populaarsust koguva süsinikupõllumajanduse puhul on oluline mõista, mis on lämmastiku roll süsiniku mulda sidumisel.

Põllumajandustootja hinnalisemaks varaks on muld ja selle kvaliteet. Mida suuremaks kasvab ühiskonna nõudlus toidu järele, seda enam tunnevad põllumehed vajadust hoolikalt ressursse planeerida, et säiliks põllumajandusmaa tootlikkus. 

Ürituse eesmärgiks on tuua kokku erinevad osapooled ning pakkuda võimalust aruteluks ja tagasisidestamiseks.

Möödunud suvel alustasime koostöös Rannu Seemnega katsetust, mille käigus võrdleme erinevate vahekultuuride liikide ja külvitehnoloogiate tugevusi ning nõrkusi Eestis. Järgnevad pildid ja nende kirjeldused annavad ülevaate, mis meie vahekultuuridega on talve möödudes juhtunud.

Kõik esitlused on salvestatud 2022. aasta 11. oktoobril, mil korraldasime koostöös Rannu Seeme OÜ-ga meie esimese põllupäeva ja kus jagasime ka meie põldkatse esmaseid tulemusi. Üritusel ettekandele tulnud esitlused keskendusid vahekultuuridele ja muljaviljakusele, seejuures sai tähelepanu ka eAgronomi süsinikuprogramm.

Teist korda Eestis toimunud mullatervise võistluse “Mullapüksid” esikoht läks sel korral Hiiumaale, teist ja kolmandat kohta jagasid Järvamaa ja Saaremaal asunud põllud. Kokku osales võistlusel 38 põllupidajat. 

Heitmete vähendamise võti peitub kliimateadliku põllumajanduse kasutuselevõtus. Põllumajandustootjate motiveerimine nende aastakümneid hästi teeninud tavade muutmisele on suur väljakutse. Seetõttu teevad juhtiv ülemaailmne süsinikuprojektide arendaja ja kliimalahenduste pakkuja South Pole ja Agtechi ettevõte eAgronom koostööd, et kiirendada kliimateadliku põllumajanduse kasutuselevõttu Euroopas, Aafrikas ja mujal.

Nii nagu kõik elusorganismid, vajavad eluks õhku ka taimed. Taimed neelavad atmosfäärist süsinikdioksiidi, mis päikesevalguse, vee ja vajalike mineraalide olemasolul lõhutakse ning millest eralduvad hapnik, mis vabastatakse tagasi atmosfääri ning süsivesikud, mida taimed kasutavad energiaallikana kasvufunktsioonide jätkamiseks. Kirjeldatud protsessi nimetatakse fotosünteesiks. Taimed sisaldavad hinnanguliselt 45-50% süsinikku, mida säilitatakse lehtedes, vartes või tüvedes ja juurtes. Hiljem, taimede eluprotsesside lõppedes, osa süsinikust vabaneb taimejäänuste lagundamise käigus tagasi atmosfääri ja osa süsinikust jääb mulda. Olenemata sellest, kas süsinik koguneb pikaks ajaks puudesse või pinnasesse, on taimed fotosünteesi kaudu selle nähtuse peamiseks tõukejõuks. Süsiniku neelamise ja mullas säilitamise protsessi nimetatakse süsiniku sidumiseks.

Muld on elus ökosüsteem. Aga kuidas hinnata mulla tervist? Arvesse tuleb võtta mitmeid näitajaid, nagu vihmausside arvukus, mikrobioloogiline aktiivsus, tihedusaste, mullastruktuur, orgaanilise aine sisaldus, veereziim, toitainete kättesaadavus, pH jne. Kõik need parameetrid on üksteisega seotud: kõrgem orgaanilise aine sisaldus tähendab rohkem vihmausse, paremat mikrobioloogilist aktiivsust, paremat mullastruktuuri ja suuremat veehoiuvõimet.