Põldherne tärkamine demofarmis: künniala kärsakate rünnaku all, otsekülvi aladel olukord parem

Algselt pidime eAgronomi demofarmis tänavu talirapsi kasvatama, kuid talvekülm võttis meie taimed ära ning seega pidime oma külviplaani ringi tegema (pikemalt kirjutasime sellest eelmises blogipostituses). 

Kuna meie katsepõllul on eelneval kolmel aastal kasvatatud teravilja, olid meie edasised valikud piiratud. Esimese lahendusena tahtsime kogu ala külvata põldherne alla, mida plaanisime neljal põllulapil viiest nii ehk naa kasvatama hakata. See plaan tundus liiga üksluine - tahame oma demofarmi katsetustest võimalikult palju õppida - ja seega otsustasime talirapsi asemele rajada püsiva allakülvi valge ristiku näol. Külvasime valge ristiku sorti Rivendel normiga 10 kg/ha kahel viisil: pool põllust rajasime äkkega hajuskülvis ning teise poole tavakülvikuga.

Ülejäänud neljal katselapil kasvatame põldhernest. Maha sai neli sorti: Respect, Alvesta, Aurelia ja Bagoo. Nimetatud sordid on kõrvutatud ühele põllule, et saaksime nende erinevusi hooaja jooksul jälgida. Bagoo alal teostame ka külvinormi katset - kasutasime norme 60, 80, 100 ja 120 tera m2 kohta.

Videoülevaade 6. mail toimunud hernekülvist.

Põldherne mahapanekuks kasutasime Horsch Sertot. Selle külviku töölaiuseks oli 10 meetrit ja reavahe 16,7 cm. Sertol on 2 ketasseemendite rida ning sellel on 6 000 liitrine seemnekast, mida omakorda saab jagada kaheks (60:40) ehk see võimaldab koos seemnetega ka väetist külvata.

Otsekülvil põllul on käraskakahjustusi vähem

Tänaseks on hernes tärganud. Taimede arengut mõjutavad hernekärsakad, kes on suviselt kuumade ilmade tõttu aktiivseks muutunud. Suurima kahjustusega paistab silma küntud ala, kus kohati on taimed lehtedest paljaks söödud ning vaevu tärganud taimedele tehtud kahju on väga ulatuslik.

Põldherne taim küntud alal, mille lehed on kärsakate poolt kahjustatud.

Otsekülvi alal on kahjustused väiksemad ning uutel lehtedel on üksikud sälgud. Hernekärsakate tõrjeks kasutasime 17. mail insektitsiidi, kuid plaanime tõrjet ulatusliku kahjustuse ja kärsakate rohke arvukuse tõttu korrata. Hernepõldudel on herbitsiidi lahendusena kasutusel kolm varianti: tärkamiseelne, tärkamisjärgne ning nende kombinatsioon. 

Kärsakakahjustused on väiksemad minimeeritud harimise ja otsekülvi aladel.

Tärkamine künnialal.

Tärkamine minimeeritud harimisega lapil.

Tärkamine põlluosal, kus on teostatud otsekülvi.

Olukorda aitavad reaalajas jälgida Paul-Techi andurid

Paigaldasime põllule ka kolm mullasensorit: küntud alale, otsekülvile ja minimeeritud harimisega alale. Paul-Techi andurite abil saame jälgida mullaniiskust, toitainete liikumist ja kättesaadavust ning mullatemperatuuri. Lisaks informeerivad sensorid meid ilmastikuoludest ning need annavad ka automaathoiatusi, kui tingimused võivad põhjustada taimedel stressi (kõrge õhutemperatuur, kuivastress jne).

Paul-Techi mullaandur põllul olukorda jälgimas.

Matsime ka puuvillased aluspüksid ning peagi rajame lilleriba

Tahtsime hinnata mulla tervist ka veidi teisiti. Matsime aluspüksid kolme erineva mulla harimisviisiga põllulapile ning umbes 12 nädala pärast saame näha, kuidas künnipõhine, minimeeritud mullaharimine ja otsekülv on mõjutanud nende lagunemise kiirust.

Aluspüksid, mis peagi maha maeti.

Lähiajal plaanime põllu serva külvata õitsvate taimede riba, mis toimib barjäärina põllu ja mittepõllumajandusliku ala vahel. Samuti suurendab see bioloogilist mitmekesisust, sest pakub elupaika kasulikele putukatele ja toitu tolmeldajatele. 

eAgronomi demofarmist

2023. aasta sügisel sõlmisid eAgronom ja Rannu Seeme koostöölepingu, tänu millele sai sündida meie demofarm. Majandame 20 hektarilisel maa-alal Rannus, kus katsetame säästvaid põllumajandustavasid. Meie eesmärk on saada praktilist kogemust uute tavade kasutuselevõtmisega, millega soovime suurendada kasumlikkust. Hakkame oma katsepõllul küll tegema otsekülvi, kuid võrdluseks teema ca 1 ha suurused kontroll-lapid minimeeritud harimisega ja künnipõhiselt. Lisaks plaanime kasvatada enne suviviljade külvamist vahekultuure ning katsepõllu ümbritseme põllulillede ja haljaskultuuride ribaga. Järgime järgnevat 5-aastast külvikorda: taliraps → hernes → talinisu → hernes → talinisu → oder. 

Loe pikemalt nii meie demofarmi kui ka teiste katsete ja nende tulemuste kohta siit.