Selgusid mullatervise võistluse Mullapüksid 2022 võitjad

Teist korda Eestis toimunud mullatervise võistluse “Mullapüksid” esikoht läks sel korral Hiiumaale, teist ja kolmandat kohta jagasid Järvamaa ja Saaremaal asunud põllud. Kokku osales võistlusel 38 põllupidajat. 

“Mullapüksid” on rahvusvaheliselt tuntud võistlus, kus osalejad matavad 100% puuvillased aluspüksid, jätavad need mulla alla kuni 12-ks nädalaks ja kaevavad seejärel üles. Järgmiseks hinnatakse pükste jäänuseid visuaalselt, puhastatakse need mullast ja kaalutakse. 

Puuvill on loodusliku päritoluga materjal. Seega võib puuvillaste aluspükste matmist võrrelda põhu mulda segamisega – kui mulla bioloogia on heas seisus, siis püksid (või muu looduslik materjal) lagunevad kiiresti. Kui mullatervis on kehv, näiteks on muld liigtihenenud, madala orgaanilise aine sisaldusega, liigniiske või liigkuiv, siis ei ole selles piisavalt mikroorganisme, vihmausse ja teisi lagundajaid, kes töö ära teeks.

Pükste algkaal oli seekord 45 g. Välja kaevatud pükste jäänuste keskmine kaal oli 37,8 g, mis tähendab, et keskmistest pükstest söödi mullaorganismide poolt ära 16%. Parimad tulemused olid 20 g (mis tähendab 56% kaalu kaotust) ja 27 g (40% kaalukaotust). Kõige vähem lagunenud püksid jäid algkaaluga samale tasemele. 

20 grammised püksid kaevati välja mahedalt haritud talirüpsi põllult Hiiumaalt. Võistluspõllu pH on 7,2 ja mullatüübiks gleistunud koreserikas rähkmuld. Orgaanilise aine proovi pole põllult võetud. Põld on künnipõhiselt haritud. Külvikord oli järgmine: 2020 karjamaa, 2021 mahelääts ja 2022 talirüps. Piirkonna keskmine sademetehulk oli käesoleval aastal normist kõrgem.

Teise ja kolmanda koha püksid kaalusid mõlemad 27 g. Ühed neist kaevati välja Järvamaalt. Põld on tavaharimises, mulla pH 6,5 ja orgaanilise aine sisaldus 2,5%. Põld on teist aastat minimeeritud harimises (viimati künti 2020 aastal) ja enne külvi kasutati seal ketasrandaali. Põllule anti 20 t/ha veiseläga ning lisaks ka mineraalset lämmastikku 40 kg/ha sügisel ja 53 kg/ha kevadel. Piirkonna keskmine sademetehulk oli tavapärane. Külvikord oli järgmine: 2019 ja 2020 põldhein, 2021 talinisu ja 2022 taliraps. 

Teised 27-grammised püksid kaevati välja Saaremaalt. Põllul kasvas nisu ning eelnevaks kultuuriks olid liblikõielised. Tegu on savimullaga, mis on künnipõhiselt haritud. Kevadel anti põllule 100 kg/ha mineraalset lämmastikku. Piirkonna keskmine sademetehulk oli tavapärasest madalam. 

Nagu tulemustest näha, olid esikolmiku püksid pärit väga erinäolistest muldadest ja erinevates Eesti paikadest. Mõnes kohas oli sademeid keskmisest rohkem, teises vähem. Kõige olulisem teadmine, mida Mullapükste võistluselt kaasa võtta, on see, et nii nagu väetamisel, siis ka muldade harimisel järgida täppisviljeluse praktikaid – peaksime püüdma mulda hoida terve põllu ulatuses heas korras. Selleks soovitame selgitada välja vähem produktiivsed alad ning püüda neid parandada. 

Aitäh kõikidele osalejatele!

Võistluse korraldamise eesmärgiks oli hinnata meie muldade bioloogilist aktiivsust ja äratada jätkuvat avalikkuse huvi meie mullatervise vastu.

Muldade viljakuse parandamine võib olla ka rahaliselt kasulik.

Osaledes eAgronomi süsinikuprogrammis, parandad muldade viljakust, aitad eemaldada CO2 atmosfäärist ning peata kliima soojenemist. Lisaks teenid tulu loodud süsinikukrediitidest.