2023. aasta otsekülvi demopäeva kokkuvõte: tulemused ja õppetunnid

2023. aasta otsekülvi demopäeva kokkuvõte: tulemused ja õppetunnid

Sügis on kätte jõudnud ja koos sellega on paras aeg teha kokkuvõtteid eelmisel aastal toimunud otsekülvi demopäevast. See oli väärtuslik kogemus nii meile kui ka kõigile osalejatele, kes said lähemalt tutvuda otsekülvi tehnoloogiaga ja näha, kuidas erinevad külvikud päriselus toimivad.

Otsekülvi demopõld koristati 25. juulil, enne augustikuiseid vihmasid. Võib öelda, et ajastus oli täpne, sest varsti pärast seda muutus ilm märkimisväärselt niiskemaks, mis oleks koristustöid oluliselt keerulisemaks muutnud. Keskmine saagikus põllult oli 9 t/ha kuivkaalus, mis on väga hea tulemus, eriti arvestades sellega, et ilmastikutingimused polnud kogu kasvuperioodi vältel alati kõige soodsamad.

Kõikide külvikute kohta koristati täpselt 0,44 hektari suurune lapp, et saaksime igale masinale anda eraldi hinnangu. Iga külviku saak kaaluti ja saagikused arvutati vastavalt. Lisaks võtsime kombainist ka saagikaardid, mis andsid veelgi täpsema ülevaade sellest, kuidas erinevad külvikud toimisid.

Ühelt poolt saime selged numbrilised tulemused, kuid teisalt avanes ka ülevaade sellest, millised külvikud töötasid erinevates mullastiku oludes kõige paremini. See annab väärtuslikku infot nii masina valiku kui ka optimaalse kasutamise kohta tulevikus.

Tehnoradade mõju tulemuste usaldusväärsusele on midagi, millega tuleb alati arvestada. Kuigi püüdsime külvamist ja koristust teha võimalikult ühtlaselt ja täpselt, ei õnnestunud tehnoradasid täielikult vältida. Teatud määral mõjutavad need alati saagikust ning mõned masinad said neist rohkem mõjutatud kui teised. See tähendab, et mõnel juhul võivad tulemused olla vähem täpsed, kuid üldjoontes jäime saadud andmetega rahule.

Mullastiku erinevused mängisid olulist rolli saagikuse kujunemisel. Savikamas mullas, kus tihenenud muld võis olla taimede kasvuks ebasoodne, olid saagid madalamad. Kergema mullastikuga aladel oli saagikus parem, eriti nendel aladel, mis olid madalamad ning niiskuse jaotus oli ühtlasem. Erinevate külvikute efektiivsus muutus samuti vastavalt mulla omadustele. Näiteks savikates piirkondades ei olnud mõne külviku seemneriba korralikult kinni surutud, mis põhjustas probleeme seemne ja mulla vahelise kontakti tagamisel. Sellest tulenevalt kuivas külviriba kiiremini läbi ja seemne idanemine võis olla kehvem.

Niiskemad alad pakkusid aga põllul hoopis teistsugust tulemust – saagikus oli seal kõrgem, mis viitab sellele, et niiskusjaotus mängib põuasematel perioodidel märkimisväärset rolli. Need ribad, kus niiskus säilis paremini, suutsid hoida taimed elujõulisemana ja saagikus oli vastavalt kõrgem.

Saagikaartide analüüs näitas, kuidas iga külvik toimis erinevates tingimustes, andes meile väärtuslikku infot erinevate mullastikuolude ja seemendite kasutamise kohta. Kuigi väikeseid variatsioone oli märgata, võib öelda, et kõik külvikud said oma tööga hakkama ja suuremaid üllatusi ei esinenud. Ühtlaselt head tulemused viitavad sellele, et kuigi tehnoloogial on oma nüansid, on otsekülvi puhul kõige olulisem õige külviku valik ja sobitamine kohalike tingimustega.

Kokkuvõtteks võib öelda, et demopäev ja selle tulemused kinnitasid otsekülvi tõhusust. Kuigi mõnel juhul mängisid rolli tehnilised üksikasjad, näiteks seemnerea kinni surumine ja mulla kontakt, oli üldine saagikus ühtlane ja väga hea. Masinate testimine andis selge ülevaate sellest, kuidas nad erinevates mullastikutingimustes toimivad, ning pakkus väärtuslikku infot tulevikus veelgi paremate tulemuste saavutamiseks.

Otsekülv on tehnoloogia, mis jätkab populaarsuse kasvamist, ning meie demopäev oli selle edukuse kinnituseks. Järgmise aasta eesmärk on veelgi täpsemalt optimeerida külviku kasutamist, et võtta igast hektarist maksimum.