Kuidas kasvatada edukalt vahekultuure - parimad praktikad

Meist lõuna pool soojemates piirkondades teevad kombainid põldudel juba tööd ning taliodra saagikoristus on alanud. Ent suur osa Euroopast veel ootab, et koristusega pihta hakata. Sel rahulikul hetkel on sobiv moment, et võtta korraks aeg maha ning mõelda tegevustele, mis järgnevad koristus perioodile. Kuidas luua parimad tingimused mulla elustikule ning kuidas suurendada mulla viljakust? Parim viis selleks on vahekultuuride kasvatamine.

Järgneva lühikese artikli eesmärk on vastata neljale põhiküsimusele, mis puudutavad vahekultuuride kasvatamist sel ja järgnevatel aastatel: Mida? Kuidas? Kus? Millal?


Mida vahekultuuridena külvata?

Kõige kindlam on valida eri liikidest koosnevad vahekultuuride segud. Nõnda on võimalik maandada ebaõnnestumise riske võimalike ebasoodsate tingimuste tekkimisel - kui üks liikidest hukkub, täidavad teised segu liigid tühimiku. Teiseks tasub pöörata tähelepanu juuresüsteemidele ning kombineerida narmas- ja sammasjuurestikke. Lisaks iseloomustab hästi koostatud segusid mitmekesine arhitektuur -  madala-, keskmise- ja kõrgekasvulised liigid - mis parendab pinnakatvust, piirab  umbrohtude levikut ja tagab hea maapealse biomassi kasvu. 

Selle kinnituseks on eAgronomi põldkatsed, mis näitavad kuivaine saakide (t/ha) erinevust üksikliikide ja segude võrdluses.

Külvamise kuupäev 08.08.2022

Ülaltoodud tulemusi tuleks käsitleda kui ühte näidet, kuid samas meeles pidada, et oluline on valida segukomponendid vastavalt konkreetse põllu tingimustele. Kindlasti ei tohiks segu sisaldada taimi, mis kuuluvad külvikorda põhikultuuridena, ning samuti on mõistlik vältida neid liike, mis nakatuvad põhikultuuridega samadesse taimehaigustesse.

Kas kasutada valmis segu või koostada see ise sõltub peamiselt majanduslikest teguritest ning segude koostamise võimekusest ettevõttes. Segu koostades tasub tähelepanu pöörata näiteks sellele, kui suur on keerispea või viki osakaal  segu koostises. Saksamaal tehtud uuringute järgi aitavad just need kaks liiki, võrreldes taimedeta pinnaga, mullas paremini vett säilitada. See tuleb eriti hästi esile aastatel, mil aurustumine ja transpiratsioon on kõrged. Keerispea vähendab veekadu mullast 19,2% ja vikk 25,5% võrra.

(Allikas: Gernot Bodner, praxis-agrar.de)

Kui tootja koostab segu ise, tasub komponentide osakaalude määramiseks kasutada lihtsat valemit -
Ühe komponendi osakaal segust =  Liigi täiskülvinorm (kg/ha) / Segus olevate liikide arv

Valemi tulemust tuleks käsitleda indikatsioonina, sest silmas tuleb pidada ka segu komponentide domineerimist teiste liikide üle. Näiteks tatar võib soodsates tingimustes liiga jõuline olla ja seetõttu on soovitatav tatra normi segudes vähendada. Lisaks võib külvinorm kohendamist vajada vastavalt külviajale ja -meetodile.  

Kuidas külvata? Vahekultuuride külviks kasutatavad tehnoloogiad

Külviviisi valimisel tuleb arvestada, et kui segu koosneb erineva suuruse ja tuhande seemne massiga seemnetest, siis ei pruugi olla võimalik hajuskülvi tehnoloogiaga head tulemust saavutada. Probleemiks on seemnematerjali ebaühtlane jaotumine põllul. Isegi tavakülviku kasutamisel on oht, et väiksemad seemned vajuvad külvisepaagi põhja ning satuvad seetõttu vaid osale põllust. Seetõttu on oluline, et segu komponente segataks enne külvi hoolikalt ning külvipaaki täidetaks võimalusel väiksemate koguste kaupa ja sagedamini, eriti reaskülvi puhul. Spetsiaalsetel heinaseemne ja vahekultuuride külviseadmetel ongi sageli väiksemad paagid.

Kindlamaks (aga ka kallimaks) lahenduseks on kasutada teraviljakülvikut. Hajuskülv on küll odavam ja kiirem, kuid ei pruugi tagada ühtlast tärkamist juhul, kui mullaniiskus pole optimaalne ja mullapinnale on kogunenud palju taimejäänuseid. Taimejäänuste lagunemisel võivad tekkida fenoolsed ühendid, nagu bensoe-, salitsüül- ja süüringhape, millel on idanevatele taimedele fütotoksiline toime – see tähendab, et need võivad pidurdada taimede kasvu ja arengut. Sellisel puhul on soovitatav kasutada 20–30% kõrgemat külvinormi. Seega, nagu põhikultuuride külvil nii ka vahekultuuride puhul tuleb külviviisi valikul arvestada põllul valitsevaid tingimusi. 

Vahekultuuri tärkamise ühtlus hajuskülvil

Tavakülvikuga külvatud vahekultuuri tärkamine

Kuhu vahekultuure planeerida?

Vahekultuuri koht külvikorras on tavaliselt varase koristusega põhikultuuride ja järgmise kalendriaasta suviviljade vahel.

Silmas tasub pidada põhikultuuridel kasutatud herbitsiidide jääkide püsimist mullas, sest need võivad pärssida vahekultuuride arengut. Toimeained võivad jääda mulda või taimejäänustesse ladestunult mullapinnale. Kahjuks on herbitsiidi jääkide mõju vahekultuuridele vähe uuritud, kuid on teada, et risk on suurem minimeeritud mullaharimise ja otsekülvi korral. Liiga kõrge või liiga madal mulla pH aeglustab toimeainete lagunemist. Eriti tundlikud on liblikõielised liigid nagu vikk, hernes ja ristikud.

Allpool on toodud näiteid mitmete levinud toimeainete ja nende püsimisaja kohta mullas.

Tasub meeles pidada, et madala pH-ga põllud kujutavad endast väga keerulist kasvukeskkonda mitte ainult põhikultuuridele, vaid ka vahekultuuridele. Lisaks arvestades, et vahekultuurid kasutavad vaid mullas leiduvaid toitaineid, on nende vegetatsioon sellistes tingimustes eriti raskendatud, kuna nende juurestik on tavaliselt vähem arenenud.

Mulla pH mõju odra juurestiku arengule (indikaatorliigina) - Grzebisz 2008

Loomulikult on võimalik valida vahekultuure, mis taluvad madalamat mulla pH-d paremini, näiteks rukis või lupiin. Nende taimede puhul on aga veekulu vegetatsiooniperioodil suurem. Vahekultuurid ei ole kunagi lahendus madala mulla pH või muude tõsiste mulla probleemide vastu - nad toimivad pigem nende probleemide indikaatoritena.

Millal külvata vahekultuure?

Vahekultuuride külviaeg on äärmiselt oluline tegur, mis määrab nende kasvatamise edukuse. Reegel on lihtne: mida varem, seda parem - kuid seejuures ei tohi unustada ohtu, et liiga varajase külvi korral võivad taimed enne talve õitsema ja seemet andma hakata. Kui selline risk on olemas, tasub kaaluda talvituvate liikide lisamist segusse, näiteks juba mainitud talivikk. Need on taimed, mis tavatingimustes ei hakka enne talve õitsema isegi väga varasel külvil, kuid nõuavad kevadel hävitamist.

Varajane külviaeg on lihtne ja kuluvaba viis efektiivsuse tõstmiseks, sest külvikulu on sama, olenemata sellest, kas külv toimub augusti alguses või septembri alguses.

Külviaja mõju kesaredise biomassi kujunemisele (Foto: Merili Toom)

Külviaja mõju taliviki biomassi kujunemisele (Foto: Merili Toom)

Kui aga koristuse pikenemine või muud tegurid põhjustavad vahekultuuri külvi hilinemise, võib olla lahenduseks vahekultuuri esialgne toetamine väikese koguse lämmastikväetisega. Lämmastikku ei tohiks siin käsitleda pelgalt kuluna, kuna see jääb kättesaadavaks ka järgmisele kultuurile. Paremini arenenud vahekultuur suudab siduda rohkem nitraatlämmastikku - nn jääklämmastikku, mis jääb pärast koristust mulla sügavamatesse kihtidesse ja mis muidu leostuks talve jooksul ning muutuks järgnevatele kultuuridele kättesaamatuks.

Lämmastiku lisamise (+25 kg/ha) mõju sinepi ja keerispea biomassile (biomass kahekordistus)

Kokkuvõtvalt

Vahekultuuride rajamine on omaette kunst, kuid vaev tasub end igati ära. Rajamisega sama oluline on õige hävitamise meetod, nagu näiteks rullimine või purustamine. 

Lõppkokkuvõttes on vahekultuuri eesmärgiks mulla orgaanilise aine sisalduse suurendamine ja  mullaviljakuse säilitamine aastateks. Vahekultuurid pakuvad lisaks ka rahalist tulu - nii eAgronomi süsinikuprogrammi kaudu kui ka Euroopa Liidu toetuste raames.