Ed Brown, agronoomiline nõustaja ÜKst: üleminek taastavale põllumajandusele võib suurendada kasumit

Vasakul eAgronomi Eesti tiimi tegevjuht Kristjan Anderson ja paremal Ed Brown.

Ed Brown on ettevõtte H L Hutchinson Ltd agroökoloogia juht, kes annab igapäevaselt terviklikku ja sõltumatut agronoomilist nõu peamiselt Ühendkuningriigi põllumajandustootjatele. Ed nõustab agroökoloogiliste põllumajandustavade valdkonnas ning talle meeldib majandamine, mis on kõrge saagikusega, koosneb haigustevabadest põllukultuuridest ja on postiivse mõjua keskkonnale.

Soovisime Edilt tema kogemuste kohta rohkem teada saada, sestap esitamise talle mõned küsimused Northern Roots Forumil (Eestis toimunud taastava põllumajanduse üritus), kus ta oli üks peaesinejatest.

Miks te usute taastavasse põllumajandusse?

Ma usun taastavasse põllumajandusse, sest arvan, et me oleme pikka aega eelkõige keskendunud toidutootmisele ja -toodangule ning oleme selles uskumatult edukaks saanud. Maailm oleks üsna hästi toidetud, kui ei eksisteeriks mõningaid jaotamise ja jääkidega seonduvaid küsimusi, kuid me oleme oma senise tegevusega tekitanud ka päris palju kahju.

Meil on mõned agronoomilised ja keskkonnaga seonduvad probleemid ning me oleme kahjustanud oma muldasid. Ma arvan, et praegu tuleb leida põllumajanduses uus suund, millega saame endiselt toitu toota, sest see on väga tähtis, aga me peaksime seda tegema selliselt, et see oleks ümbritseva keskkonna jaoks positiivse mõjuga ja vähem sõltuvuses mõndadest kahjulikest sisenditest.

Kas seni oleme oma põlde majandanud valesti?

Ma olen alati ettevaatlik, kui ütlen, et oleme asju valesti teinud. Nagu ma ütlesin, oleme teinud asju nii, nagu me arvasime, et peame neid tegema - st tootma toitu kasvavale elanikkonnale - ja ma arvan, et me oleme selles väga edukad olnud. Mulle ei meeldi öelda põllumeestele, et nad kõike valesti teinud, kuid usun, et me pole olnud teadlikud oma senise tegevuse mõjust.

Näeme üha sagedamini selliseid nähtusi nagu mullaerosioon ja näib, et oleme põua suhtes vastuvõtlikumad ning meie mullad ei suuda ka enam nii hästi vett imada ja hoida kui varem. Oleme hakanud mõistma neid tagajärgi, mis on seotud sellega, kuidas me oma põlde majandasime. See ei tähenda, et oleksime seni valesti majandanud, kuid edaspidi saame seda paremini teha.

Poola põllumees oma põllu olukorda hindamas.

Millal alustasite taastava põllumajandusega?

Olen olnud agronoom kümme aastat ja umbes kolm aastat pärast karjääri alustamist leidsin taastava põllumajanduse läbi muldade ja nende tundmaõppimise. Nägin, et paljudel minu klientidel oli probleeme viljakasvatamisega, mis olid seotud mulla halva seisukorraga.

Alustasin õppimist mulla tervise ja selle toimimise kohta ning see viis mind loomulikult taastava põllumajanduse maailma. Olen lugenud sel teemal ligi 200 raamatut ja vaadanud ära kõik YouTube'i videoid inimestelt, kes täna siin räägivad (lisatud hiljem: mõned esinejad, kes olid Northern Roots Forumil, olid Ray Archuleta ja Rick Clark).

Mul oli õnneks ka väike grupp kliente, kes olid avatud ja valmis erinevaid asju proovima. Ma julgustasin neid pidevalt, et üheskoos vaadata ja katsetada, kas toimib või mitte, ja nii me põhimõtteliselt koos õppisimegi.

Kas õppisid taastava põllumajanduse kohta miskit ka ülikoolis?

Ei, absoluutselt mitte midagi.

Kas tõesti?

Jah, alles peale õpinguid.

Ma käisin põllumajandusülikoolis ja õppisin kõiki tavapäraseid praktikaid ja arvasin, et me nii teemegi asju. Kui oma karjääri alustasin ja hakkasin agronoomiat praktiseerima, hakkasin aru saama, et on olemas ka teistsugune viis.

Talinisu, mis on külvatud otsekülviga.

Milliseid taastavaid põllumajanduspraktikaid kasutate või soovitate?

See on sama lihtne, kui see välja paistab - räägime viiest taastava põllumajanduse põhimõttest: mullahäirimise minimeerimine, seda nii füüsilises mõttes ehk st nii mullaharimist kui ka kemikaalide kasutamist, mullapinna kaetuna hoidmine - elavate juurte säilitamine, mitmekesisuse maksimeerimine ja loomade integreerimine.

Need viis põhiprintsiipi, millest räägitakse laialdaselt, on tunnustatud ja aktsepteeritud ning olles neid ise rakendanud tean, et nad toimivad. See kõlab väga lihtsalt - lihtsalt tee viite asja, kuid ilmselgelt peitub igas mainitud tegevuses palju üksikasju ja detaile, mis tuleb teha õigesti, et asjad toimiksid.

Kas olete näinud positiivseid muutusi tänu nendele tegevustele?

Mullad on kindlasti paranenud. Kui seda ütlen, pean silmas mulla veerežiimi, võimet liigset vett ära juhtida, paremat toitainete ringlust, suuremat saagikust, tervemaid taimi, millel on vähem haigusi... ja see viib mind edasi asjaoluni, et nüüd näeme taimi, millele pidime varem lisama palju lämmastikku ja pritsima, et saada saaki. Nüüd oleme võimelised saavutama sama tulemuse ka palju väiksemate sisenditega ja see on olnud lihtsalt testimine ja katsetamine, et näha, mida saame sel korral vähendada. Aja jooksul õpime, et saame hakata üsna oluliselt tagasi tõmbama. 

Me räägime sellest ka tänasel konverentsil, aga teine asi on, et see on lihtsalt palju nauditavam. Minu arvates on tavapõllumajandus üsna igav, sest sa külvad samamoodi, paned samu väetisi ja teed ka pritsimist, mida sa eelmisel aastal tegid ja tulemus on sõltuvalt aastast ainult veidike erinev.

See on väga lihtne, igav ja ühemõõtmeline põllumajandus. Seega, kui hakkate mõtlema kõigi nende erinevate ideede ja tavade rakendamisele ning õpid oma ettevõtet ja selle toimimist tundma, muutub kõik nii põllumehe kui ka agronoomi jaoks väga põnevaks.

Väljakaevatud vahekultuurid.

Kas olete näinud ka negatiivseid mõjusid?

Ma ütleksin, et negatiivsed kogemused tulevad sellest, et asju pole tehtud hästi. Mida me näeme Ühendkuningriigis on, et minu juurde tulevad põllumehed, kes kutsuvad mind vaatama ja appi. Tavaliselt seetõttu, et nad on taastavat põllumajandust küll suhteliselt hästi mõistnud ning seejärel üritanud neid põhimõtteid ka kodus rakendada, kuid see pole neil eriti hästi õnnestunud. Nad näiteks on teinud neist neli, aga unustanud viienda põhimõtte... või ei ole nad lihtsalt neid tegevusi eriti hästi teinud - pole läbi mõelnud ega planeerinud, kuidas nad miskit teha kavatsevad. 

Asi, mida ma oma põllumeestega alati teen, on esimese päeva test, et mõista ja õppida, millised on nende muldade seisukord praegusel hetkel; milleks on need võimelised ja mis veelgi tähtsam - milleks need võimelised pole. Seega kui hakkate rakendama neid tavasid, saate seda teha nii, et see oleks edukas ja sobiks teie ettevõttele. Puudused ja negatiivsed küljed on tavaliselt alati seotud sellega, et neid põhimõtteid ei rakendata eriti hästi.

Kas muretsetakse, et põllumajandussektor liigub liiga palju taastava põllumajanduse poole?

Mõned inimesed muretsevad. Ma eriti mitte, kui seda tehakse õigesti. Arvan, et taastav põllumajandus saab kriitikat, sest arvatakse, et nii väheneb kuidagi toidutootmine. Minu jaoks pole see olnud kunagi nii. See on olnud kriitika mõndade taastavast põllumajandusest rääkijate kohta - nad ütlevad, et saagikus pole oluline, vaid kasum on, kuid loomulikult on saagikus ikkagi põhiline osa kasumist ja me peame siiski toitu tootma.

Ma ei arva, et peaksime rohkem toitu tootma. Meil on mõned strukturaalpoliitilised ja sotsiaalprobleemid, mis tähendavad, et praegu ei jõua mõnda maailma ossa palju toitu, kuid kui vaadata, mida tegelikult toodame, siis seda on juba piisavalt. Seega peame säilitama tootmise ja saagikuse, mis on endiselt oluline, aga me peame saama sellise tulemuse palju väiksemate sisendite ja väiksema negatiivse mõjuga.

Kui vaatan enda viljakasvatajad, kes on jätkusuutlikud meetodid kasutusele võtnud, siis mõnikord võivad nad esimese 2-3 aasta jooksul täheldada väikest saagikuse vähenemist, näiteks nii 10%. Kuid üldiselt on seejärel saagikus jälle seal, kus see oli enne, ja mõnel juhul on see isegi suurem - nad saavad suurema saagikuse, sest varem olid nende mullad kahjustatud. Nende põhimõtete rakendamine parandab mullastikku ja see tähendab ühtlasi ka saagikuse paranemist.

Otseküvik Horsch Avatar põllul tööd tegemas.

Kas teie kliendid teenivad tänu taastavale põllumajandusele suuremaid kasumeid?

Hetkel keskendun ma taastava põllumajanduse andmete kogumisele ja selle kasumlikkuse tõendite jagamisele. Leian, et eriti Suurbritannias ei ole põllumajandustootjad alati olnud eriti head oma kulude ega toodangu ja kasumi teadmisel - nad lihtsalt vaatavad aasta lõpus pangakontot ja ütlevad: "Meil läks hästi" või "Oh ei, ei läinud nii hästi". Seega püüan majandamissüsteemist hoolimata panna oma kliente mõistma, et me peame tõesti teadma oma numbreid. Praegu on palju kasu sellest, et me toodame oma süsteemidega suurel hulgal andmeid ja finantsinformatsiooni.

Mõnikord on nad ka kaotanud kasumit, aga see on alati seotud tõsiasjaga, mida seoses tavade rakendamisega mainisin - muudatused polnud piisavalt hästi läbiviidud. Tihtipeale minnakse päevapealt sisendite, väetamise ja pritsimise tavakoguste pealt üle - umbes, et okei, homme vähendame kõike 50% võrra... ja see on alati katastroof. Süsteemi tuleb muuta järk-järgult.

Kus seda on tehtud hästi ja läbimõeldult, ütleksin, et sellised põllumehed teenivad 99 juhul 100-st rohkem raha ja nüüd on hea asi see, et me saame seda tõestada.

Kas see on peamiselt tänu säästmisele?

Jah, see on tänu säästmisele, kuid see on huvitav tulles tagasi minu mõtte juurde, et saagikus on ikka kriitilise tähtsusega. Kui sa vähendad saagikust 10%, aga oled vähendanud sisendeid 20% võrra, siis sellest ikkagi ei piisa, et rohkem raha teenida. Saagitaseme säilitamine peab olema teatud määral tagatud nagu ka sisendite vähendamine.

Teine asi, millega meil Ühendkuningriigis veab, on see, et nüüd on riigi toetussüsteem nihkunud põhimaksetelt keskkonnatoetuste ja paremate praktikate rakendamise toetamise suunas. See on põhjalik muudatus - saad säilitada saagikuse, vähendada kulusid, kuid selle eest sulle ka makstakse. See tõesti aitab suurendada põllumajandusettevõttete kasumeid.