Olukorrast eAgronomi demofarmis: esimene kevad sundis plaane muutma

eAgronomi demofarmi katsepõllud, kuhu külvasime eelmisel suvel nii talirapsi kui ka vahekultuurid, on talvisest ja korraks naasnud lumevaiba alt välja sulanud ning käes on kevad. Selleks, et anda olukorrast ja tänavustest plaanidest ülevaadet, on aeg väikeseks vahekokkuvõtteks!

Mis sai otsekülviku ja drooniga külvatud tailrapsist? 

Esimeseks kasvatavaks põhikultuuriks meie katsepõllul oli planeeritud taliraps, mille külvasime 4. augustil. Sordiks valisime “Trinity” ning normiks sai määratud 3 kg/ha. Suurema osa külvist teostasime otsekülviku Horsch Avatariga, kuid väike osa põllulapist sai katsetuseks külvatud ka agrodrooniga XAG P100.

Mõlemal alal tärkas raps võrdlemisi ühtlaselt ja taimed kasvasid tänu pikale sügisele üsna lopsakaks. Samas polnud nende kasvukuhik veel pikenenud ning seetõttu hindasime taimede seisu enne talve tulekut heaks ja prognoosisime, et talvitumine läheb edukalt. 

Taliraps agrodrooniga külvatud alal. Hajuskülvis ei pruugi seemned saavutada head mulla ja seemne kontakti ning selletõttu on ka tärkamine mõneti ebaühtlasem kui teiste külviviisidega.

Paraku selgus kevadel tõsiasi, et raps talve siiski üle ei elanud - aasta alguse suured miinuskraadid ja puuduv lumikate tegid oma töö. Seega seisime silmitsi sarnaste väljakutsetega nagu paljud teisedki põllumehed ehk pidime välja mõtlema, mida külvata rapsi asemele, et mitte ajada segamini külvikorda ja hoida edasised kulud minimaalsed. 

Nagu paljudel teistel Lõuna-Eesti põldudel, jäid ka meil talirapsist järele vaid üksikud taimed.

Vahekultuurid hävinesid

Keerispea, tatra ja herne vahekultuuride segu ning ka üksikliigina kasvatatud valge sinep olid kõik mittetalvituvad ja kevadeks oli neist järgi jäänud ainult taimede jäänused põllul. Mittetalvituvate vahekultuuride eelis väljendub külvi õnnestumisel; kui taimik on sügisel olnud piisavalt tihe ja umbrohtusid korralikult alla surunud, siis kevadel pole üldiselt vaja täiendavat üldhävitavat umbrohutõrjet teha. Kuna meie põllul on järgnevaks kultuuriks põldhernes ja selle konkurentsivõime umbrohtudega on suhteliselt madal, otsustasime teha nüüd kevadel siiski ka täiendava umbrohutõrje glüfosaadiga.

Valge sinep kasvas kohati üle 130 cmi kõrgeks.

Pärast talve jäid valgest sinepist alles ainult pikad surnud taimevarred.

Mis saab edasi?

2024. aasta kevadel plaanime külvata erinevatele vahekultuuride põldudele varaseid põldherne sorte, et saada järgmisel sügisel külvikord paika. Kuna eelnevalt oli põllul kasvatatud mitu aastat järjest teravilja, siis sel aastal polnud võimalik seda enam sinna külvata. Seega on tänavu vaja teha n-ö üleminekuperiood, et külvikord paika saada.

Talvega hukkunud talirapsi põllule on plaanis külvata valge ristik ning hakata seal katsetama pikaajalist allakülvi. Lisaks on plaanis hernepõldudel katsetada erinevaid herbitsiide, et hinnata nende efektiivsust umbrohtude tõrjumisel. Külviks plaanime kasutada Horsch Sertot, millest anname ülevaate järgnevates postitustes.

Ühel katsepõllu osale oleme läbi viimas ka mullaharimise mõju katset. Selleks jaotasime ühe 4-hektarilise põllu kolmeks (ca 1,3 ha suurusteks lappideks), mida hakkame harima erinevat moodi - üks neist läheb künnipõhiseks, teist harimine minimeeritult ning kolmandal hakkame teostama otsekülvi. 

Mullapuuriga proovide võtmine.

Tänavu kevadel võtsime sellelt põllult ka mullaproovid lasuvustiheduse, pH, Corg, P, K, Ca ja Mg määramiseks. Lasuvustihedus ja Corg analüüsimine on vajalik, et leida antud põllu süsinikuvaru ja hinnata selle muutust 5 aasta pärast. pH, P, K, Ca ja Mg määrasime lupjamis- ja väetusvajaduse hindamiseks.

Vaata ka piltidest kokku pandud videot!

Loe pikemalt nii meie demofarmi kui ka teiste katsete ja nende tulemuste kohta siit.

Järgmiste eAgronomi demofarmi teadeteni!