Praktikad jätkusuutlikuks põllumajanduseks

Praktikad jätkusuutlikuks põllumajanduseks

Eesti, mis on tuntud oma rikkalike maastike, metsade ja puutumatu looduse poolest, on pikka aega olnud sügavalt seotud maaga. Ülemaailmse surve toiduainete tootmisele ja keskkonnakaitsele suurenedes seisab Eesti teelahkmel: kuidas säilitada oma ökoloogilisi rikkusi, tagades samal ajal, et põllumajandussektor jääks tootlikuks ja vastupidavaks? Säästvad põllumajandustavad pakuvad võimaluse selle tasakaalu saavutamiseks. Järgnevalt toome esile säästvad põllumajandustavad, mida iga Eesti põllumees võiks kaaluda, koos põhjendustega nende kasutegurite kohta.

Mullaharimise vähendamine: mulla tervise kaitsmine ja süsiniku heitkoguste vähendamine

Mullaharimise vähendamine minimeerib mulla häirimist, võimaldades põllukultuuride jääkidel pinnale jääda. See parandab mullastruktuuri, suurendab veepeetust ja vähendab erosiooni. Traditsiooniline mullaharimine võib aja jooksul lagundada mulla orgaanilist ainet, kuid mullaharimise vähendamine aitab seda hoida ja soodustab tervislikumaid mulla ökosüsteeme.

Eesti põllumehed on üha enam teadvustanud, et mulla tervis on tootlikkuse seisukohalt ülioluline. Uuringud näitavad, et mullaharimise vähendamine vähendab mulla erosiooni 40–60% ja suurendab mulla orgaanilise süsiniku sisaldust umbes 15–20%. Lisaks vähendab minimeeritud mullaharimine kütusekulu ligikaudu 30%, vähendades omakorda põllumajandustehnika heitkoguseid.

Külvikord ja mitmekesistamine: bioloogilise mitmekesisuse ja mullaviljakuse suurendamine

Külvikord tähendab eri põllukultuuride vaheldamist samal põllul eri kasvuperioodidel. See lihtne ja tõhus meetod hoiab ära kindlate toitainete ammendumise, katkestab kahjurite elutsükleid ja parandab mullaviljakust. Kultuuride mitmekesistamine toetab bioloogilist mitmekesisust ja aitab säilitada ökosüsteemi terviklikkust.

Monokultuurid võivad põhjustada mulla degradeerumist ja suurendada haavatavust kahjurite suhtes. Eestis, kus teraviljakultuurid moodustavad peaaegu 70% põllumaast, on külvikord ja mitmekesistamine olulised keemiliste sisendite vähendamiseks. Põllukultuuride, näiteks odra, rukki ja kaunviljade külvikorda lisamine aitab parandada mulla tervist ja vähendada sisendkulusid.

Täppispõllumajandus: andmete kasutamine sisendite optimeerimiseks ja jäätmete vähendamiseks

Täppispõllumajandus hõlmab tehnoloogiate, näiteks GPS-i, mullaandurite ja satelliidipiltide kasutamist, et teha reaalajas otsuseid väetiste ja pestitsiidide kasutamiseks. Täpsed andmed võimaldavad põllumeestel suunata ressursid vajadusepõhiselt, vähendades raiskamist ja suurendades tootlikkust.

Eesti põllumehed seisavad silmitsi kõikuva sisendite kuluga, eriti väetiste ja kütuse osas. Täppispõllumajandus aitab neid kulusid vähendada ja piirab liigset kadu looduskeskkonda. Samuti sobib täppispõllumajandus hästi Eesti väiketaludele, kus ressursitõhusus on eriti oluline.

Mahepõllumajandus: looduslikud sisendid ja kemikaalide kasutamise vähendamine

Mahepõllumajandus välistab sünteetilised pestitsiidid ja väetised, tuginedes külvikorrale, komposteerimisele ja looduslikele kahjuritõrjemeetoditele. Eestis on üle 22% põllumajandusmaast sertifitseeritud mahepõllumajanduslikuks, mis on üks suurima osakaaluga Euroopa Liidus.

Mahepõllumajandus toetab Eesti rohelise ja puhta riigi mainet ning avab uusi võimalusi kvaliteetturgudel. Lisaks aitavad mahepõllumajanduslikud meetodid parandada mulla tervist, toetada bioloogilist mitmekesisust ja vähendada keemilise saastatuse ohtu veekogudes. 

Agrometsandus: puude ja põllukultuuride integreerimine mitmekesiseks maastikuks

Agrometsandus ehk puude ja põõsaste integreerimine põllukultuuride- või loomakasvatussüsteemidesse pakub süsiniku sidumist, mulla tervise parandamist ja bioloogilise mitmekesisuse suurenemist. Eesti kliimas, eriti tuulisemates rannikupiirkondades, toimivad puittaimed loodusliku tuulekaitsena ja aitavad stabiliseerida mulda.

Agrometsandus toetab kliimamuutustele vastupidavust ning soodustab mikrokliima tekkimist, mis kaitseb põllukultuure ja vähendab erosiooni.

Integreeritud kahjuritõrje (ITK): pestitsiidide kasutamise vähendamine

ITK hõlmab bioloogiliste, ja keemiliste tõrjemeetodite kombineerimist, et majanduslikult ja ökoloogiliselt tasakaalukalt kahjuritega toime tulla. ITK soodustab looduslike vaenlaste levikut ja kahjuriresistentsete põllukultuuride kasutamist, piirates vajadust laia spektriga kemikaalide järele.

ITK aitab vähendada kemikaalide kasutamist, toetades kohalike ökosüsteemide kaitset ja toiduohutust.

Liikumine jätkusuutliku tuleviku poole

Eesti põllumeeste jaoks on säästvate põllumajandustavade rakendamine vajalik, et tagada pikaajaline tootlikkus, kaitsta keskkonda ja olla vastavuses kasvavatele keskkonna säästmise eesmärkidele  ning vastutustundlikult toodetud toidu järele. Nende tavade omaksvõtt aitab säilitada ökosüsteeme ja avab Eesti põllumeestele võimalusi säästvale maailmaturule. Säästva põllumajanduse omaksvõtmisega saab Eesti tugevdada oma mainet Euroopa rohelise liidrina, tasakaalustades majanduskasvu ja keskkonnahoidu.