2024. aasta otsekülvi demopäeva vahekokkuvõte

Otsekülvi demopäev 2024 – kogemused ja tulemused Kautjalas

29. augustil korraldas eAgronom juba teist korda otsekülvi demopäeva, mis seekord leidis aset Harjumaal Kautjala külas Mäe Teravili OÜ põldudel. Tänavune üritus tõi kokku suure hulga põllumehi ja eksperte, et arutada ja kogeda otsekülvi võimalusi ja väljakutseid. Kui eelmine demopäev keskendus lihtsamatele tingimustele, siis seekord pandi külvitehnikaid proovile keerulistes mullastikutingimustes ja suurema biomassiga kaetud põllul – väljakutsed, mis on paljudele põllumeestele tuttavad.

Katsed viisime läbi talinisu sordiga Skagen, külvinormiks oli 310 idanevat tera ruutmeetri kohta. Katsetustes kasutati kombikülvikuid, millel oli võimalus lisada NPK 10-26-26 kompleksväetist 100–150 kg hektari kohta. Ühel külvikul ei olnud võimalik väetist külviga lisada, mille puhul lisati väetis hiljem.

Eelviljaks oli samuti talinisu Skagen, mille keskmine saagikus oli muljetavaldav 9 t/ha, ning see koristati 21. augustil. Sellele järgnes külvieelne pinnase töötlemine põhuäkkega, millega töödeldi pool külvialast kõikidel põllulappidel, et analüüsida, kuidas see mõjutab umbrohtude arengut ja külvi üldist kvaliteeti.

Kogukonna kogemus ja ühine õppimine

Demopäeval jagasid paljud osalejad omavahel oma kogemusi ja praktilisi nõuandeid, mis rikastasid üritust veelgi. Ühine arutelu uue tehnoloogia ja selle rakendamise võimaluste üle andis kõikidele kohalviibijatele võimaluse õppida parimatest praktikatest ja katsetada uusi lahendusi. See oli ühtlasi hea võimalus neile, kes alles kaaluvad otsekülvi kasutuselevõttu, kuna said reaalseid näpunäiteid juba kogenud kasutajatelt.

Päeva lõpus saime kõik ühiselt tõdeda, et otsekülv ei ole ainult mulla tervise säilitamise ja efektiivsuse suurendamise küsimus – see on ühtlasi teema, milles kogemuste jagamine aitab kõigil põllumeestel oma tegevust arendada ja parendada. Kevadel kavatseme uuesti põllule minna ja hinnata talinisu talvitumise tulemusi, mis oluliselt mõjutab lõplikku tulemust otsekülvikute vahel meie kliimas.

Allpool on ülevaade kasutatud külvikutest ja nende omadustest.

• Aguirre TD-T400 – Töölaiusega 4 meetrit ja reavahega 14,5 cm. Sobib hästi minimeeritult haritud põllule ja otsekülviks. Edasimüüja: Ökomeeter OÜ.
  
  

• Amazone DMC Primera – Universaalkülvik töölaiusega 6 meetrit, töökiirus kuni 18 km/h. Sobib nii tava- kui otsekülviks. Edasimüüja: Jatiina OÜ.
  
  

• Bednar Directo NO – Sobib erinevate põllukultuuride otsekülviks, võimaldab külvata kolm erinevat kultuuri korraga. Edasimüüja: Baltic Agro Machinery AS.
  
  

• Horizon DSX 40-20 – Minimaalse mulla häiringuga otsekülvik kolme külvikastiga.
  Edasimüüja: Graintech SIA.
  
  

• Horsch Avatar 6.16SD – Kombi otsekülvik, survestatud punkriga, mis on jaotatud kaheks.
  Edasimüüja: Tatoli AS.
  
  

• Junkkari D300 – Kombikülvik, mis võimaldab kasutamist ka kõige raskemates tingimustes.
  Edasimüüja: A. Tammel AS.
  
  

• Multiva Forte FX – Pneumaatiline külvik, mille surve maapinnale on reguleeritav hüdrauliliselt.
  Edasimüüja: Agri Partner OÜ.
  
  

• Novag TForceplus 650 – Külvik, millel on terasest seemendid ja intelliforce juhtimissüsteem.
  Edasimüüja: Agriland OÜ.
  
  

• Tanzi Tigon 8.42 – Vastupidav külvik kivistele põldudele, töölaiusega 8 meetrit.
  Edasimüüja: GP Baltic OÜ.
  
  

• Virkar Dynamic DC – Hispaania otsekülvik täpse külvisügavuse hoidmisega.
  Edasimüüja: Crocus OÜ.
  
  

• Väderstad Seedhawk 800C – Uue põlvkonna otsekülvik Euroopa turule, kasutusvalmis Väderstadi digilahendustega. Edasimüüja: Väderstad OÜ.

Talirapsi külvikatse tulemused

Lisaks talinisule tegime katsed ka talirapsiga, mille külv toimus kõrvaloleval põllul 7. augustil. Külvinormiks oli 3 kg/ha ja külvati koos NPK 10-26-26 väetisega.

13. septembril tehtud taimede loendus näitas, et piisav taimetihedus ja kasvukuhik ei ole pikenenud, mis on heaks eelduseks talvitumisele.

Põllul on tehtud umbrohutõrje ja täiendav lämmastikväetamine AN 34,4% koguses 100 kg/ha, lisaks lisatud leheväetis booriga. Põllul esines kohati näriliste kahjustusi,, kuid taimed on üldiselt tugevas seisus.

Põllujalutus ja esmased tulemused

23. oktoobril käisime talinisu põllul koos grupi põllumeestega, et hinnata taimede seisu ja külvitehnika efektiivsust.

Idanevate terade arv ruutmeetril oli 310, mõnel külvikul õnnestus selle normi tabamine päris hästi, kuid oli ka vähem õnnestunud variante. Kohati võis loendamistulemusi mõjutada eelvilja varis ja osaliselt võisid probleemiks olla külvikute tehnilised probleemid.

Taimed olid hästi tärganud, kuid kasvufaasides olid mõningad erinevused. Eriti huvitav oli näha, kuidas põhuäkkega töödeldud alal oli eelvilja varis rohkem tärganud ja umbrohtusid esines mõnevõrra vähem. Külvisügavus mängis samuti olulist rolli, sest sügavamale külvatud aladel oli võrseid vähem (BBCH 24-26).

Kevadel ootame võimalust uuesti põllule minna, et hinnata talvitumise tulemusi ja teha lõplik kokkuvõte otsekülvi efektiivsusest ning külvikute suutlikkusest meie kohalikes tingimustes.