Ülevaade: kes ostavad süsinikukrediite ja miks

Kuna kliimamuutusega kaasnevad mõjud ja riskid on üha tuntavamad ka äritegevuses, teeb maailmamajandus üha enam jõupingutusi, et vähendada oma süsinikujalajälge. Selle saavutamiseks julgustatakse nii avalikku kui ka erasektorit ette võtma julgeid ja ambitsioonikaid tegevusi oma kasvuhoonegaaside (KHG) heitmete vähendamiseks; üks võimalus selleks on kasutada süsinikukrediite.

Süsinikrediidid – mis need on ja kes neid ostab?

Süsinikukrediite turg toetub põhimõttele, et kuna KHG hulk atmosfääris tervikuna on kliimamuutuste põhjuseks, siis saab atmosfääris asuva süsinikdioksiidi vähendamine või eemaldamine toimuda kõikjal. Seega saavad ettevõtted panustada läbi investeerimise kliimamuutuste leevendamisse ka väljaspool enda geograafilist asukohta või tegevuspaika.

Üks süsinikukrediit võrdub ühe tonni CO2 ekvivalendiga, mis jääb õhku paiskamata või on atmosfäärist eemaldatud ning mida saab üks osapool (süsiniku vähendamise/eemaldamise läbiviija) müüa teisele osapoolele (süsinikukrediite ostvale ettevõttele). Süsinikukrediitide loomine ja nende müümine aitab finantseerida projekte ja tegevusi, mis vähendavad heitkoguseid või eemaldavad atmosfäärist süsinikku, kuna iga vähendatud või eemaldatud süsihappegaasi tonn muudab süsinkukretiidide loomise kasumlikuks tegevuseks.

Organisatsioonid nagu eAgronom töötavad välja projekte, mis aitavad luua sertifitseeritud ja kvaliteetseid süsinikukrediite ning võimaldavad ettevõtetel saavutada oma süsinikujalajälje vähendamise eesmärke. Teised asutused, näiteks South Pole, kas arendavad projekte koos teiste ettevõtetega või kauplevad erinevate projektide poolt väljastatud krediitidega, mis tähendab, et nad aitavad projektidest saadud krediitidel jõuda asjakohaste ostjateni. Tavaliselt ostavad krediite müüvad ettevõtted süsinikukrediite otse projektide arendajatelt ja müüvad need seejärel kasumiga edasi asutustele, kes tegelevad oma tegevuse dekarboniseerimisega.

Lisainfot leiab Vcmprimer.org või Carbonwise veebilehtedelt.

Allikas: Markets and Markets.

Miks ostavad ettevõtted süsinikukrediite?

Põhjuseid, miks ettevõtted süsinikukrediite ostavad, on mitmeid. Näiteks tahavad nad saavutada nende enda süsiniku jalajälje neutraliseerimise eesmärke, viia oma tegevused vastavusse Pariisi kokkuleppe eesmärkidega või olla vastavuses SBTi-ga (Science Based Targets initiative), mis võib omakorda olla osa nende turundusstrateegiast. Nii saavad nad tulla vastu klientide nõudmistele ja viia end vastavusse suundumusega, mida toetab tarbijate keskkonnaalane teadlikkus.

Tavaliselt ostavad ettevõtted süsinikukrediite osana oma kliimastrateegiast, et saavutada teatud tasemel heitkoguste vähendamine. Võttes arvesse ostetud süsinikukrediitide heitkoguste vähendamise väärtuse oma KHG bilansis, saavad ettevõtted liikuda täieliku neutraalsuse suunas, mis tähendab, et nad emiteerivad oma äritegevusega sama palju CO2te kui nad vähendavad ja/või eemaldavad oma süsinikuneutraalsuse strateegia abil. See võib hõlmata süsinikukrediitide ostmist.

Tähelepanu: kõige usaldusväärsemad organisatsioonid, mis tegelevad süsihappegaasi vähendamise strateegiate ja KHG arvestamise ning parimate tavad väljatöötamisega, ei luba ettevõtetel lugeda ühtegi ostetud süsinikukrediiti oma enda tegevuste heitkoguste vähendamiseks. Kui süsiniku vähendamine või eemaldamine atmosfäärist süsinikukrediitide ostmise kaudu pärineb süsinikukrediite ostva ettevõtte tegevusest väljaspool asuvast projektist, saab seda arvestada ainult kompensatsioonina ning seda ei saa ettevõtte tekitatud heitkoguste hulgast maha arvata. Sellist tegevust nimetataksegi kompenseerimiseks ehk KHG heitkoguste vähendamiseks või kõrvaldamiseks, mis toimub väljaspool krediite ostva ettevõtte äritegevust. Organisatsioonid nagu Greenhouse Gas Protocol (GHG Protocol) and the Science Based Targets Initiative (SBTi) toonitavad, et asutused peaksid oma süsinikujalajälje neutraliseerimisel järgima tegevuste hierarhiat, millest esimene peaks olema nende enda varade ja tegevusega seotud otseste heitkoguste vähendamine ning kasutama kompensatsioone vaid vältimatu heitme jäägi kompenseerimiseks.

Sel põhjusel pöörab tööstus üha enam tähelepanu KHG sisseseadmisele (insetting), milleks on projektide väljatöötamine KHG heitkoguste vähendamiseks või kõrvaldamiseks ettevõtte väärtusahelas, mis maksab vähendamise/eemaldamise eest.

Näited ettevõtetest, kes on süsinkukrediite ostnud

Ettevõtted, kes ostavad süsinikukrediite osana oma kliimastrateegiast, on näiteks Disney, Microsoft, Delta Airlines, Samsung ja Google.

Näiteks saab siit lugeda, kuidas Microsoft sõlmis hiljuti tehingud mitme projekti arendajaga, et osta otsese õhu püüdmise (direct air capture, DAC) tehnoloogia abil loodud süsinikukrediite, ja siit saab lugeda Google'i “valget paberit”, milles kirjeldatakse üksikasjalikult, kuidas ettevõtte plaanib soetada ja kasutada süsinikukrediite, et oma emissioone kompenseerida.

Microsoft on üks ettevõtetest, mis on ostnud süsinikukrediite.

Vabatahtlikud süsinikuturud vs kohustuslikud süsinikuturud ehk kvootidega kauplemise süsteemid

Süsinikukrediidid on märgistatud KHG vähendamise ja eemaldamise ühikud, millega kaubeldakse vabatahtlikul süsinikuturul (Voluntary Carbon Market, VCM), mille eesmärk on innustada kliimameetmeid vabatahtliku turumehhanismi kaudu, milles ettevõtted võivad vabatahtlikult osaleda. Vabatahtlikku süsinikuturgu ei tohi segi ajada heitkoguste kauplemise süsteemidega (näiteks EL-i HKS-iga), mis on kohustuslikud ja õiguslikult siduvad raamistikud, mille on loonud riikide seadusandjad, et järk-järgult vähendada emissioone kõrgete süsihappegaasi heitkogustega sektorites, eraldades neile teatud koguse saastekvoote – st. luba eraldada 1 tonn CO2 heidet – millega saab ettevõtete vahel kaubelda heitkoguste jaotamise optimeerimiseks. Aja jooksul vähendavad seadusandjad saastekvootide kogusummat, vähendades samal ajal reguleeritud sektorite heitkoguseid. Lühidalt öelda makstakse süsinikukretiitidega vabatahtlikul süsinikuturul KHG vähendamise ja eemaldamise eest, kuid heitkvootidega kauplemise süsteemide raames kaubeldavate kvootide esmane eesmärk on eelkõige piirata KHG heitkoguseid.

Madala kvaliteediga vs kõrge kvaliteediga krediidid

Süsinikukrediitide kvaliteedi määrab standardid ja metoodika, mida järgitakse neid loovate projektide teostamisel. Mõned ettevõtted võivad otsustada arendada oma projekte nii, et süsinikukrediite genereeritakse nende enda väljatöötatud metoodika ja nõuete alusel, mis ei pruugi vastata väga kõrgetele standarditele - nende puhul on tegemist madala kvaliteediga kretiitidega. Kvaliteetsed krediidid luuakse rangete metoodikate järgi, mis hõlmavad mitut kvaliteedikontrolli ja koostööd kolmandate osapooltega süsinikuprojektide sertifitseerimiseks. eAgronom on otsustanud oma süsinikuprogrammi arendada kõige rangemat põllumajandussektori projektide metoodikat järgides - st Verra VM00042 2.0. Verra on keskkonnaprojektide standardeid ja metoodikaid kehtestav organisatsioon, mis haldab ka maailma suurimat süsinikukrediitide registrit.

Süsinikukrediite saab luua ka põllumajanduses, kui kasutada süsinikupõllumajanduse harimisviise.

Järeldused

Süsinikukrediidid võivad märkimisväärselt kaasa aidata ettevõtte süsinikujalajälje neutraliseerimise püüdlustele, eriti kui neid kasutatakse koos teiste tegevustega, mis aitavad ettevõtte süsiniku jalajälge vähendada. Hoolimata süsinikukrediide vastasest kriitikast, näitab Ecosystem Marketplace'i hiljutine aruanne, mida on kajastanud ka S&P Global ja Time, et ettevõtted, kes ostavad oma kliimastrateegia raames süsinikukrediite, edestavad kliimamuutuste vastases tegevuses teisi ettevõtteid ning asuvad kliimamuutuste vastase tegevuse suunanäitajateks.