Põllumajandustootjate roll toiduainetööstuse väärtusahelas

Pole üllatav, et toidu kaubamärkidel ja põllumajandusettevõtetel on märkimisväärne keskkonna- ja süsinikuheitmete jalajälg. Toidu tootmine – alates põllukultuuride ja loomade kasvatamisest kuni nende töötlemise ja tarbijateni jõudmiseni – on globaalselt üks heiteintensiivsemaid tegevusi. See hõlmab ligikaudu poolt maailma elamiskõlblikust maapinnast ning põhjustab märkimisväärseid heitmeid, eelkõige väetiste tootmise, pinnase harimise ja loomakasvatuse kaudu.

Kasvava elanikkonna toitmine konkurentsitihedas ja globaliseerunud keskkonnas pole lihtne ülesanne. Tõhususe saavutamiseks on ajalooliselt keskendutud tootmise intensiivistamisele, suurendades mastaape ja sisendite kasutamist. See lähenemine on  rahuldanud nõudlust, kuid ka kahandanud marginaale ja avaldanud survet loodusressurssidele. Samal ajal on kliimamuutused muutnud põllumajandustootmise veelgi keerulisemaks – põllumajandus on nii kliimamuutuste ohver kui ka neisse panustaja.

Rhyannon Galea on eAgronomi toiduainetööstuse partnerlussuhete juht, kes tegeleb muuhulgas väärtusahela analüüsi ja Skoop 3 initsiatiividega. Need teemad puudutavad süvitsi toiduainetööstuse ja põllumajandussektori omavahelist sidet, rõhutades nende ühist vastutust kestlikuma tuleviku loomisel.

Kliimamuutuste mõju ja heitkoguste vähendamise vajadus

Ettevõtted toiduainete väärtusahelas seisavad silmitsi kasvava survega vastata tarbijate ja regulatiivsetele nõudmistele süsinikuheitmete vähendamisel. Selleks on paljud ettevõtted seadnud ambitsioonikad eesmärgid oma heitkoguste vähendamiseks. Esimene samm eesmärkide saavutamiseks on süsiniku jalajälje kaardistamine. Kasvuhoonegaaside protokolli alusel liigitatakse ettevõtte heitkogused kolme kategooriasse:

1. Skoop 1: otsesed heitkogused, näiteks fossiilkütuste põletamisest ettevõtte valdustes.

2. Skoop 2: kaudsed heitkogused, mis tulenevad energia tarbimisest, näiteks elektrist või soojusenergiast.

3. Skoop 3: kõige ulatuslikum kategooria, mis hõlmab väärtusahela kõik kaudsed heitkogused – alates tooraine tootmisest kuni jäätmete käitlemiseni.

Toiduainetööstuse ettevõtete puhul moodustab Skoop 3 sageli üle 90% koguheitmetest, mis tuleneb eelkõige põllumajandusliku tooraine hankimisest. Näiteks Nestlé puhul moodustab Skoop 3 95% nende heitmetest, millest suur osa pärineb koostisosade tarnest.

Põllumajandustootjate roll ja võimalused

Põllumajandustootjad on toiduainetööstuse väärtusahela keskmes, olles olulised partnerid ettevõtete kliimaeesmärkide saavutamisel. Viimastel aastatel on paljud toidukaubamärgid ja tööstusettevõtted algatanud programme, et toetada põllumajandustootjaid kestlike tavade kasutuselevõtul. Need programmid, mida tuntakse sageli kui Skoop 3 või väärtusahela programme, pakuvad tootjatele erinevaid stiimuleid, nagu näiteks:

• Hinnapreemiad madala süsinikuheitega toodete eest.

• Toetused säästlikeks investeeringuteks, näiteks seadmetesse või tehnoloogiasse.

• Otsesed maksed kestlikkust toetavate tegevuste eest.

Sellised algatused ei aita mitte ainult vähendada heitkoguseid, vaid parandavad ka põllumajandustootjate positsiooni turul, pakkudes rahalist toetust ja agronoomilist nõu.

Kestlikkuse kasud tootjatele

Lisaks rahalistele stiimulitele toovad jätkusuutlikud tavad kaasa mitmeid agronoomilisi eeliseid, nagu:

• Mulla tervise parandamine: mulla orgaanilise aine sisalduse suurendamine ja struktuuri parendamine suurendab põllukultuuride vastupidavust ja saagikust.

• Parem vastupidavus ilmastikutingimustele: vähendades sõltuvust väetistest ja fossiilkütustest, muutub põllumajandussüsteem vastupidavamaks.

• Kulude kokkuhoid: tõhusam ressursikasutus aitab vähendada tootmiskulusid pikemas perspektiivis.

Näiteks võivad vahekultuurid ja mullaharimise vähendamine vähendada pinnase erosiooni, säilitada süsinikku mullas ja parandada saagikust isegi keerulistes kliimatingimustes.

Väljakutsed ja sektori ülesed lahendused

Skoop 3 programmide rakendamine pole lihtne, kuna põllumajandussüsteemid on keerulised ja sõltuvad paljudest teguritest. Üks suurimaid väljakutseid on kooskõlastada erinevate toodete ja praktikate mõju süsteemide tasandil. Näiteks kui põllumajandustootja kasvatab korraga mitmeid kultuure ja peab ka loomi, on keeruline määratleda, milliste toodete heitkoguseid tuleks hinnata või premeerida.

Lahenduseks võib olla laiem sektori ülese koostöö arendamine. Kui erinevad toiduainetööstuse ettevõtted teevad koostööd, võivad nad ühendada ressursid ja pakkuda integreeritud toetussüsteeme. Näiteks partnerlus väetisetootjatega rohelisemate sisendite loomiseks on andnud kiireid tulemusi, kuid kogu süsteemi muutmiseks on vaja pikaajalisi algatusi.

Tulevik: Kompensatsiooniprogrammid tarneahela siseselt ja väliselt

Lisaks süsinikuhetime kompenseerimisele tarneahela väliselt (offsetting) on ka viimastel aastatel populaarsust kogunud ka tarneahela sisene hetimekompenseerimine (insetting). Need võimaldavad põllumajandustootjatel müüa süsinikuheite vähendamise või kõrvaldamise krediite tarneahelasiseselt, mis loob emissioonide vähendamise terve tarneahela ulatuses, pakkudespikaajalist rahalist tuge. 

Kokkuvõtteks

Kestlikud põllumajandustavad ei ole kasulikud üksnes kliimale, vaid ka toiduainetööstuse ettevõtetele ja põllumajandustootjatele endile. Hoolikalt kavandatud programmid, mis ühendavad rahalised stiimulid ja agronoomilise toe, aitavad kaasa pikaajalise koostöö ja vastupidavate toidusüsteemide arendamisele. Kuigi väljakutseid on palju, on põllumajandustootjad väärtusahela keskmes – ja nende kaasamine on hädavajalik kestliku tuleviku loomiseks.