Süsinikuprogrammide keerukus

Süsinikuprogrammide keerukus

Süsinikuturud muutuvad üha olulisemaks vahendiks võitluses kliimamuutuste vastu, eriti põllumajandussektoris. Kuna üha rohkem ettevõtteid püüdleb kliimaneutraalsuse suunas, on oluline mõista, kuidas süsinikuprogrammid toimivad ja kuidas need võivad aidata kaasa jätkusuutlikkuse eesmärkide saavutamisele. Selle keerulise, kuid olulise teema paremini lahtiselgitamiseks rääkisime Rhyannon Galeaga, kes on eAgronomi väärtusahelaprogrammi juht.

Rhyannonil on põhjalikud teadmised süsinikuturgudest ja põllumajandusprojektide arendamisest. Ta jagas meiega oma väärtuslikke teadmisi süsiniku eemaldamise keerukusest, projektide sertifitseerimisest ja süsinikuturgude tulevikusuundadest.

Neile, kes pole süsinikukrediitidega kursis, mis need on?

Süsinikukrediidid on viis kliimamõjude arvestamiseks, nendega kauplemiseks ja nõuete esitamiseks. Erinevad kaubanduslikud ja tööstuslikud protsessid paiskavad õhku kasvuhoonegaase (KHG), mis soodustavad globaalset soojenemist ja kujundavad sedasi iga ettevõtte süsinikujalajälge. Süsinikuprojektid on seevastu teadlikult loodud selleks, et vältida või eemaldada KHG-sid atmosfäärist. Kuna me kõik jagame sama atmosfääri, saame „kaubelda“ selle mõjuga. Viimase kümnendi jooksul on ettevõtted hakanud kompenseerima oma süsinikujalajälge, rahastades süsiniku vähendamist ja/või eemaldamist mujal. See on omakorda viinud vabatahtliku süsinikuturu arenguni.

Süsinikukrediite mõõdetakse süsinikdioksiidi ekvivalendi (tCO₂e) tonnides, mis näitab, kui palju kasvuhoonegaase on atmosfäärist eemaldatud või sinna paiskamata jäänud. „Ekvivalendi“ mõiste võimaldab erinevaid kasvuhoonegaase võrdsustada ühtsesse mõõtühikusse – näiteks 1 tonn metaani (CH₄) on võrdne 28 tCO₂e-ga. Põllumajandusprojektides mõjutame tavaliselt süsinikdioksiidi (CO₂), metaani (CH₄) ja dilämmastikoksiidi (N₂O) heitkoguseid põllumajandusettevõtetes.

Süsinikukrediidid jagunevad laias laastus kahte kategooriasse:

• Vähendamised (Reduction): vähendavad KHG-de paiskumist atmosfääri

• Eemaldamised (Removals): eemaldavad atmosfäärist juba olemasolevaid KHG-sid

Eemaldamised peavad olema pikaajalised, et vältida uuesti atmosfääri paiskumist ja tagada kliimamõju vähendamine.

Süsinikuprojektid võivad olla erineva vormiga. Peamised kategooriad on:

• Looduspõhised lahendused – näiteks metsanduse ja põllumajanduse projektid

• Tehnilised lahendused – näiteks taastuvenergia ja süsiniku püüdmise ning säilitamise/hoiustamise tehnoloogiad

eAgronom arendab põllumajanduslikke süsinikuprojekte, mis aitavad nii vähendada kasvuhoonegaaside heidet kui ka eemaldada süsinikku õhust, talletades seda mulda.

Millised kriteeriumid määravad süsinikukrediitide kehtivuse ja usaldusväärsuse?

Kasvuhoonegaaside arvestus on keeruline ja ebatäpne teadus, kuid süsinikukrediitide kehtivuse ja usaldusväärsuse aluseks on kümme üldtunnustatud kriteeriumi.

Kõige olulisemad neist on:

• Lisanduvus (Additionality): Süsinikuprojekt peab viima heitkoguste vähendamiseni või eemaldamiseni, mis ei oleks toimunud ilma projektita. Näiteks põllumajandusprojektide puhul tähendab see, et edendatavad praktikad ei ole piirkonnas juba tavapärased ning süsinikukrediitide rahaline stiimul soodustab uute kestlike meetodite kasutuselevõttu

• Püsivus (Permanence): Kasvuhoonegaaside vähendamine või eemaldamine peab olema pikaajaline. Näiteks kui süsinikuprojekt keskendub süsiniku sidumisele mullas, peab see jääma sinna aastakümneteks, vältides atmosfääri tagasi paiskumist

• Mõõdetavus (Measurability): Mõju peab olema täpselt mõõdetav. Kasutatakse erinevaid meetodeid, nagu mullaproovid, põllumajandusettevõtete aruandlus ja põllupõhine modelleerimine.

• Topeltarvestuse vältimine (No double counting): Kuna süsinikukrediidid müüakse ettevõtetele, kes soovivad oma heitkoguseid kompenseerida, tuleb tagada, et iga krediiti arvestatakse ja kasutatakse ainult üks kord

Lisaks neile kriteeriumidele peab iga süsinikuprojekt läbima põhjaliku sertifitseerimisprotsessi, mis hõlmab järgmisi etappe:

• Tõhus juhtimine

• Läbipaistvus aruandluses

• Mõjude jälgimine

• Sõltumatu kolmanda osapoole kontroll ja valideerimine

• Sotsiaalsed ja keskkonnaalased kaitsemeetmed

• Panus kliimaneutraalsuse saavutamisse

Kõik need kümme kriteeriumi tagavad, et süsinikukrediidid esindavad reaalset ja pikaajalist keskkonnakasu.

Milliseid väljakutseid organisatsioonid süsinikuprojektide arendamisel kogevad?

Süsinikuprojektide arendamisel seisavad organisatsioonid silmitsi mitmete raskustega, näiteks:

• Keeruline andmete kogumine ja mõõtmine

• Muutuvatele regulatsioonidele vastavuse tagamine

• Pikaajalise seire rahastamine

• Kolmanda osapoole valideerimise ja kinnitamise kõrged kulud ja ajamahukus

• Süsinikuturu volatiilsus ja krediitide kvaliteedi küsimused, mis võivad mõjutada projektide majanduslikku tasuvust

Nende takistuste ületamiseks on vaja põhjalikku planeerimist, ekspertteadmisi ja koostööd erinevate osapooltega.

Kas kõik süsinikukrediidid on võrdsed? Mis teeb süsinikuprojektist kvaliteetse projekti?

Kvaliteetne süsinikuprojekt vastab eelmainitud kümnele kriteeriumile ja selle tegelik keskkonnamõju vastab või ületab väidetavat mõju. Lisaks peab see olema sotsiaalselt ja keskkonnaliselt vastutustundlik ning pakkuma võimaluse korral lisakasu kohalikele kogukondadele.

Kõige tuntum ja usaldusväärsem sertifitseerimisstandard on Verra hallatav Verified Carbon Standard (VCS). VCS-sertifitseeritud projektid on turul väga hinnatud ja nende süsinikukrediidid on kõrgema väärtusega. eAgronomi projektid püüavad saada Verra sertifikaati ja on ühed esimesed maailmas, mis saavad VM0042 põllumajandusliku metoodika alusel sertifitseeritud.

Kuna teadus ja tehnoloogia süsinikuprojektide vallas arenevad pidevalt, peavad projektid pidevalt tõestama oma kvaliteeti, läbipaistvust ja usaldusväärsust. Seetõttu teevad paljud ostjad enne süsinikukrediitide soetamist põhjaliku hoolsusauditi.

Räägime lähemalt süsinikuprojekti sertifitseerimisprotsessist. Mida see endas hõlmab?

Süsinikuprojekti sertifitseerimisprotsess koosneb mitmest rangest etapist, et tagada selle usaldusväärsus ja usutavus. See protsess määrab täpsed juhised selle kohta, kuidas mõõta, raporteerida ja verifitseerida süsiniku vähendamist. Peamised etapid on järgmised:

• Projekti kavandamine: Projekti arendaja peab valima sobiva metoodika ja kavandama meetmete kogumi, mis vähendaks või eemaldaks heitkoguseid kindlas piirkonnas ja kohalikes tingimustes. Töötatakse välja mõõtmise, aruandluse ja verifitseerimise (MRV – Measurement, Reporting and Verification) protseduur, mis võib hõlmata uute tehnoloogiliste lahenduste arendamist ja vastava valdkonna ekspertide kaasamist. Samuti tehakse esialgsed hinnangud projekti mõjule, kaasatakse projekti osalejad ning tõendatakse vastavus kümnele kvaliteedikriteeriumile. Kõik see koondatakse projekti kavandamise dokumenti (PDD – Project Design Document).
  
  

• Sidusrühmade kaasamine ja avalik arutelu: Ükski projekt ei saa toimuda ilma mõjutatud sidusrühmade arvamusi arvesse võtmata. Seetõttu peab iga projekt korraldama kohalikud sidusrühmade kaasamise töötoad. Lisaks on iga projekti puhul ette nähtud ühekuuline avalik kommenteerimisperiood.
  
  

• Projekti valideerimine ja registreerimine: Sõltumatu, kolmanda osapoole audiitor hindab projekti vastavust metoodikale, kvaliteedikriteeriumidele ja programmi nõuetele. See hõlmab mitmeid ülevaatusvoorusid ja võimalikke parandussoovitusi. Seejärel viib sertifitseerimisstandard läbi oma ülevaatusprotsessi, mis sisaldab samuti mitut kontrollvooru. Kui projekt läbib kõik valideerimisprotsessid, saab sellest registreeritud projekt. Valideerimine ja registreerimine tehakse igale projektile vaid üks kord ning see protsess kestab tavaliselt 2–3 aastat.
  
  

• Perioodiline verifitseerimine ja süsinikukrediitide väljastamine: Igal projektil on regulaarsed jälgimisperioodid, mille jooksul hinnatakse selle mõju. Perioodi pikkus sõltub projektist, kuid võib olla vahemikus 1–5 aastat. Koostatakse seirearuanne, kus kvantifitseeritakse antud perioodil saavutatud heitkoguste vähendamine ja süsiniku eemaldamine. Seejärel viib sõltumatu kolmanda osapoole audiitor läbi verifitseerimisauditi, et kontrollida kõikide eelduste ja hinnangute täpsust. Pärast auditeerimist vaatab sertifitseerimisstandard tulemused üle ning väljastab süsinikukrediidid avalikus registris.
  
  

• Krediitide müük: Kui süsinikukrediidid on välja antud, saab neid müüa ostjale. Kui krediite kasutatakse näiteks ettevõtte jätkusuutlikkusaruandes või kliimaneutraalsuse eesmärkide täitmiseks, siis need kustutatakse (retired), mis tähendab, et neid ei saa enam edasi müüa. Krediitide müügist saadav tulu jagatakse seejärel asjaomastele sidusrühmadele.

Millised on põllumajanduslike süsinikuprojektide sertifitseerimise peamised väljakutsed? 

Põllumajandusprojektid on eripärased, kuna need koosnevad sadadest väiksematest osadest – igaüks haldab oma süsinikuprojekti omaenda ettevõttes. Kuna iga ettevõte on unikaalne, ei ole olemas universaalset lahendust.

Projekti eduka elluviimise jaoks tuleb arvestada mitmete teguritega, nagu:

• Põllumajandusmaa struktuur.

• Põllumehe varasem kogemus ja valmisolek riske võtta.

• Keskkonnatingimused.

• Finantsiline olukord.

Kõik need faktorid mõjutavad, milliseid meetmeid saab ettevõttes rakendada. Lisaks on põllumajanduses alati teatav määramatus, sest ilm ja turutingimused võivad ootamatult muutuda – see kehtib ka süsinikuettevõtete puhul.

Kuna süsinikukrediitidest saadav tulu on mõeldud toetama üleminekut taastavale põllumajandusele, on suurimaks väljakutseks ajavahemik esimeste põllumajanduslike muudatuste tegemise ja esimeste süsinikukrediitide väljastamise vahel.

Keskmine registreerimise ja krediitide väljastamise ajaraam on 2–3 aastat. See on äärmiselt pikk aeg põllumajanduse kontekstis, samuti ka projektiarendajale, kes peab selle aja jooksul kandma kõik mõõtmis- ja arenduskulud ilma tuluta.

eAgronomi kasutatava metoodika kohaselt jõuavad esimesed põllumajandusprojektid süsinikukrediitide väljastamiseni alles 2025. aastal. See tähendab, et esimesed uuenduslikud põllumehed on pidanud uusi praktikaid rakendama ilma süsinikutuluta. (Hea uudis on see, et tulevikus muutub see lihtsamaks, sest krediite hakatakse väljastama igal aastal.)

Põllumajanduslike süsinikuprojektide ja osalevate põllumeeste jaoks on suurim väljakutse hoida projektid elujõulised nii ettevõttei tasandil kui ka projekti arendaja tasandil, samal ajal kui tuleb toime tulla pika ooteajaga ilma tuluta.