Õppetunnid eAgronomi demofarmist ning herne koristus

Õppetunnid demofarmist ning herne koristus

Augusti lõpus, 26. kuupäeval, viisime läbi herne koristuse eAgronomi demofarmis. Hoolimata keerulistest tingimustest, kus saagikoristust mõjutas lamandumine ja hilisem koristusaeg, saavutasime siiski keskmise saagikuse, mis jäi veidi alla 3 t/ha. Võib öelda, et arvestades olusid, oli see hea tulemus. Koristuse ajal keskendusime erinevate mullaharimisviiside, sortide ja külvinormide testimisele, et leida, millised tegurid kõige enam saagikust mõjutavad.

Testisime kolme erinevat mullaharimisviisi: künnipõhine, otsekülv ja minimeeritud harimine. Tulemused olid järgmised: künnipõhiselt lapilt 2,6 t/ha, otsekülvilt 3,1 t/ha ja minimeeritud harimisega osalt 3,2 t/ha. Need tulemused viitavad selgelt sellele, et minimeeritud harimine ja otsekülv andsid paremaid tulemusi. Kevadine põuaperiood ja kevadkünd avaldasid negatiivset mõju künnilapi saagikusele – kevadkünd kipub kiiremini läbi kuivama ja taimed kannatavad põuastressi all kiiremini kui teistel meetoditel.

Samuti võrdlesime hernesorte, millest esindatud olid Respect, Alvesta, Aurelia ja Bagoo. Saagikused vastavalt sortidele olid: Respect – 2,8 t/ha, Alvesta – 2,3 t/ha, Aurelia – 2,4 t/ha ja Bagoo – 2,4 t/ha. Siin mängis rolli ka seemnete mulda saamine, eriti kiiresti arenevad sordid olid tõenäoliselt rohkem mõjutatud maikuisest põuast. Seega oli saagikus varieeruv ning probleemid kevadise põuaga ja seemnete külviga mõjutasid tulemusi. Lisaks oli mõni sort rohkem lamandunud.

Erinevate külvinormide katse tõi esile olulisi tähelepanekuid. Testisime norme  60, 80, 100 ja 120 idanevat seemet m². Saagikused vastavalt külvinormidele olid: 2,1 t/ha, 2,9 t/ha, 2,9 t/ha ja 2,7 t/ha. Selgus, et kõige optimaalsem külvinorm oli 80 idanevat seemet m² kohta. Kõrgema külvinormi puhul oli saagikust oluliselt mõjutavaks faktoriks umbrohtumus - põld oli selles osas rohkem umbrohtunud juba varasemalt, mis langetas saagikust.

Mullapüksid

Koos hernega külvasime maha ka puuvillased aluspüksid meie erinevate mullaharimisviisidega lappidele. Trussikud olid mullas hernekoristuseni. Tulemused olid järgnevad: künni alal olnud aluspüksid kaalusid 50 grammi, minimeeritud harimisega alal olnud aluspüksid kaalusid 18 grammi ja otsekülvi alal olnud aluspüksid kaalusid 36 grammi. Seega sel aastal oli kõige madalama tulemusega minimeeritud harimisega ala ja mulla mikro- ja makrobioloogiline aktiivsus oli antud alal oli kõige kõrgem. Seda mõneti toetasid ka saagikuste tulemused.

Talirapsi ja ristiku püsi-allakülvi katsed

Kevadel külvasime ühele põllulapile valge ristiku “Rivendel”, mille eesmärk oli kasutada seda järgnevate kultuuride allakülviks. Augustiks oli ristik kasvatanud korraliku biomassi ning umbrohtude allasurumiseks kasutasime hooldusniidet, mis aitas umbrohtumust vähendada.

8. augustil külvasime samale põllule Horsch Avatariga talirapsi “Crotora”. Külviga ilmnes siiski mõningaid probleeme – ristiku varred olid üsna vastupidavad ketasseemendile, mis põhjustas raskusi seemnete korraliku mulda surumisega. Seemned olid mõnel juhul ristikuvarte peal ning vahel ja külv ei olnud ühtlane.

Pärast külvi niitsime ja rullisime põllu ning jäime ootama rapsi tärkamist. Kahjuks pidime peagi tõdema, et talirapsi külv ebaõnnestus. Peamisteks põhjusteks olid nälkjate rünnakud ja seemnete ebapiisav kontakt mullaga. Seetõttu pidime katse maha kandma ja hakkasime mõtlema, mida antud põlluga edasi teha. See oli küll pettumus, kuid samas ka väärtuslik õppetund.

12. septembril külvasime pool põllust katsetuseks talinisuga, külvikuks oli sel korral Horsch Pronto ning 20. septembril külvasime teisele poolele põllust samuti talinisu Horsch Avatariga (reapuhastitega), tegime sel korral korralikult nälkjatõrjet ja nisu tärkas ristiku sees hästi. Põllul sai tehtud ka haigustõrje ning nüüd jääme ootama kevadet, kas talinisu antud põllul talvitub ja kui hästi ta talvitub.

Demofarmi "Hard reset" ja tehnoradade muutmine

Põllumajandus on pidev õppimisprotsess, ja sel aastal tuli meil teha oma demofarmis suuremaid muudatusi. Eelmise aasta kogemused näitasid, et ristipidi külvamine ja pritsimine ei olnud pikas perspektiivis jätkusuutlik. Seetõttu otsustasime teha "hard reseti" ning kündsime 5-st põllust 3 , et muuta tehnoradade suunda ja vähendada umbrohtumust. See on suur muudatus, mis peaks tulevikus parandama põldude saagikust ja tööde efektiivsust.

Vahekultuurid ja talinisu külv

Sel aastal külvasime vahekultuurid 3. septembril (varasem külv polnud eelvilja koristuse viibimise tõttu võimalik), kasutades meie enda kokku pandud seemnesegu "Premium" (18 kg/ha), milles olid keerispea, tatar ja kesaredis. Kõik kultuurid tärkasid ilusti ja kasvasid hästi. 

Talinisu külvasime 2 lapile 3-st küntud lapist. Kasutasime talinisu sorti "Julie" ja külvinormiks valisime 300 idanevat tera m² kohta. Koos külviga andsime ka väetist MAP 100 kg/ha. Talinisu sai külvatud 10. septembril, tegime 21. septembril umbrohutõrje. Kuna ilmastikuolud erinevate haigustega nakatumiseks on olnud väga soodsad tegime 17.10 lisaks veel ka haigustõrje. Nüüd jääb põld talve ootama ja meie ootame põnevusega, milline antud nisupõld kevadel on ja milline saak sellest põllust välja kujuneb.