Olukorrast demofarmis: hernes hakkab õitsema, ristikupõllul probleemid umbrohtudega

Oleme oma demofarmi põldudel lõpetamas põhilisi töid seega on sobiv moment teha vahekokkuvõte toimunust. 

Herne kasvust erinevate harimisviisidega aladel

Hernes, mis katab umbes 80% meie demofarmi pinnast, on hernekärsakate rünnakust taastunud ning mai lõpust alates vaheldumisi sadanud vihm on taimede arengule märgatavalt kaasa aidanud. Enamus taimed on jõudnud õitsemise eelsesse kasvufaasi ning näiteks sordi Aurelia küljes on näha ka juba esimesi õisi. Põllul leiab lehetäisid, kelle tõrjumiseks plaanime järgmisel nädalal (herne kasvufaasis BBCH 60 ehk õitsemise alguses) kasutada insektitsiidi.  Samuti on plaanis segusse lisada fungitsiidi. Me pole märganud hernemähkureid feromoonpüünistes, kuid jätkame nende osas seiret.

Põldhernes küntud alal (14.06.2024).

Künniala taimi iseloomustab ebaühtlikkus - st, et esineb nii pikki kui lühikesi taimi, mis on eeldatavasti tingitud kärsakate poolt tekitatud tugevatest kahjustusest kasvu alguses ja osaliselt ka ebaühtlasest külvisügavusest. 

Põldhernes vähendatud harimisega alal (14.06.2024).

Visuaalsel hindamisel tundub, et külvieelse harimise osas sobis hernele sel aastal kõige paremini minimeeritud harimine - taimed on tihedad, köitraage pidi ühendatud ja lopsakad. 

Põldhernes otsekülvi alal (14.06.2024).

Otsekülvi alal kasvavatel taimedel on näha hilisemaid kärsakate kahjustusi, mida esineb rohkem keskmistel lehepaaridel. Lisaks iseloomustab ala kerge ebaühtlikkus, mis on tingitud ebaühtlasest tärkamisest. Nimelt on osad seemned külvi ajal sattunud põllupinnale ja otsekülvi alal võis olla ka mullatemperatuur madalam kui haritud aladel.

Külvinormide katsest

Kasutasime ühel põlluosal erinevaid külvinorme - 60, 80, 100 ja 120 idanevat tera/m2. Käesoleval aastal on kõige ühtlasem taimedega kaetus saavutatud alates 100 idanevast terast m2. Võib spekuleerida, et niiskemal aastal piisanuks ka 80 terast, kuid seda teooriat saame järgnevate aastate katsetega kontrollida. 

Külvinorm 60 tera m2 (14.06.2024).

Külvinorm 80 tera m2 (14.06.2024).

Külvinorm 100 tera m2 (14.06.2024).

Külvinorm 120 tera m2 (14.06.2024).

Külvinormi katse väline ala on külvatud 80 idaneva teraga ning vastavalt valitsevatele mullastiku eripäradele leidub väga hea katvusega alasid, kuid on ka hõredamaid kohti. Vähem kaetud aladel ei suuda hernetaimed umbrohuga konkureerida ja saavutatud pinnakatvus pole piisav, et koristuseni tärkavaid umbrohtusid varjutada. Põllul paistavad silma laiguti esinevad ohakad, orashein ja kare kõrvik. 

Kas herbitsiidi pritsida enne või pärast tärkamist?

Herbitsiidide võrdluses on näha, et nii tärkamiseelne, tärkamisjärgne kui ka nende kahe kombinatsioon on üldiselt teinud hea töö. Herbitsiidide efektiivsuse kontrollimiseks on põllul ka pritsimata ala, kus esineb lai spekter umbrohtusid. 

Põllul esineb laiguti ohakat ja muid umbrohtusid (14.06.2024)

Tärkamiseelse herbitsiidi kasutusalal paistavad enim silma suured kare kõrviku taimed. Tärkamisjärgse herbitsiidi alal on samuti kõrvikut, kuid herbitsiid on seda mingil määral kahjustanud ning umbrohutaimede kasvu tagasi hoidnud. Täisnormiga tärkamisjärgne herbitsiid on toiminud paremini kui jagatud normiga pritsimine. 

Kare kõrvik ja hernes tärkamiseelse herbitsiidi alal.

Riski hajutamiseks tundub mõistlik valik tärkamiseelse ja -järgse herbitsiidi kombinatsioon. Sellise strateegiaga on võimalik niiskel aastal hoida ära umbrohtude kiire kasv ning ebaühtlase vihmasajuga aastatel kontrolli alla saada ka n-ö umbrohtude teine laine. 

Jäime valge ristiku külvamisega hiljaks

Valge ristiku ala külvasime kahel meetodil: hajuskülv äkkega ning otsekülv. Tuleb tõdeda, et jäime külviga hiljaks ning seetõttu on põllul palju suuri umbrohtusid, kuigi kevadel sai kasutatud ka glüfosaati. 

Tärganud ristikutaimed (14.06.2024).

Ristiku taimed on tärganud ning koguvad aeglaselt jõudu. Püüame olukorra kontrolli alla saada niitmisega, kuid puudub kindlus, kas ja kui hästi selline tõrjemeetod toimib ehk kui kiiresti ristik suudab umbrohtudega konkureerima hakata. Tagantjärele tarkusena saame öelda, et oleksime pidanud enne külvi glüfosaadi pritsimist kordama. 

Lisaks tundub, et ristiku külvi on lihtsam rajada põhikultuurile allakülvi tehes. Sellisel juhul on võimalik enne allakülvi herbitsiidi kasutada ja ristikule n-ö eelisstart anda. Sel aastal peame sügisel otsustama, kas ristiku taimed on piisavalt konkurentsivõimeliseks kasvanud või peame kevadel nullist alustama.

Umbrohud ristikupõllul (14.06.2024).

Sarnane olukord valitseb põldu ümbritsevas õitsevate taimedega alal - külvatud kultuurid on tärganud, kuid võitlevad umbrohtudega. Selle ala pärast me väga ei muretse ning loodame, et päevalill, keerispea, lina, tatar jt suudavad umbrohtudega konkureerima hakata. Kui tarvis teeme uuel aastal lilleribasse täiendkülvi. 

Lilleriba on tärganud, kuid samuti ka umbrohud (14.06.2024).

eAgronomi demofarmist

2023. aasta sügisel sõlmisid eAgronom ja Rannu Seeme koostöölepingu, tänu millele sai sündida meie demofarm. Majandame 20 hektarilisel maa-alal Rannus, kus katsetame säästvaid põllumajandustavasid. Meie eesmärk on saada praktilist kogemust uute tavade kasutuselevõtmisega, millega soovime suurendada kasumlikkust. Hakkame oma katsepõllul küll tegema otsekülvi, kuid võrdluseks teema ca 1 ha suurused kontroll-lapid minimeeritud harimisega ja künnipõhiselt. Lisaks plaanime kasvatada enne suviviljade külvamist vahekultuure ning katsepõllu ümbritseme põllulillede ja haljaskultuuride ribaga. Järgime järgnevat 5-aastast külvikorda: taliraps → hernes → talinisu → hernes → talinisu → oder. 

Loe pikemalt nii meie demofarmi kui ka teiste katsete ja nende tulemuste kohta siit.