5 küsimust, mida küsida enne süsinikuprogrammiga liitumist

Süsiniku sidumine saab põllumajanduse valdkonnas aina suuremat tähelepanu. Turule jõuab üha rohkem süsinikuprogramme, mis põllumeestele lisatulu lubavad. Kuna süsinikupõllumajandus on veel välja kujunemas, soovitame süsinikuprogrammi valides arvestada just nende viie küsimusega, millest selles artiklis ülevaate anname.

Süsinikuprogrammid võimaldavad süsinikukrediitide loomist läbi põllumajanduspraktikate kasutuselevõtu, mis aitavad õhust pärit süsinikku mulda talletada. Loodud krediitide eest saab teenida lisatulu – neid ostavad ettevõtted, kes soovivad oma süsinikujalajälge korvata.

Tuleb arvestada, et kõik süsinikuprogrammid pole võrdväärsed. Neil on erinevad nõuded, tingimused ning ka süsinikuturul toimuvate arengutega seonduvad väljavaated.

1. Milliseid põhimõtteid järgib usaldusväärne süsinikuprogramm?

Süsinikuturg areneb kiiresti ja üha enam hakatakse seda ka reguleerima. Eesootavat kirjeldab 2022. aasta sügisel avaldatud Euroopa Komisjoni visioon vabatahtliku süsinikukrediitide turu tulevikust ning krediitide sertifitseerimisega seotud nõuetest.

Euroopa Komisjon rõhutab, et tulevikus saab kaubelda vaid kontrollasutuste poolt tunnustatud süsinikuprogrammide raames loodud krediitidega. Kuna krediitide loomine on mitmeaastane protsess ja regulatsioonid alles jõustumas, tasub enne süsinikuprogrammiga liitumist veenduda, kas programmi alusel loodud krediidid jäävad tulevikus üldse n-ö kehtima.

Süsinikuprogramme tasub hinnata Euroopa Komisjoni poolt seatud põhimõtete alusel:

• Mõõdetavus – süsiniku sidumist peab usaldusväärselt mõõtma.

• Lisanduvus – süsinikukrediit peab tekkima läbi muutuse ehk lisanduva tegevuse kasutuselevõtu. Juba kasutusel olevad praktikad võivad samuti süsinikku siduda, kuid neid ei saa krediitide loomisel arvesse võtta, sest ei toimu muutust, mis oleks motiveeritud süsinikuprogrammiga liitumisest. Süsinikuprogrammide eesmärk on jätkusuutlike praktikate kasutuselevõtu rahastamine. Lisaks soovivad ka krediite ostvad ettevõtted, et nende finantseering toetaks reaalset muutust.

• Püsivus – loodavad krediidid on pikaajalised ehk ainult need süsinikuprogrammid, mis suudavad tagada süsiniku mullas püsimise vähemalt 30 aastat, saavad vastata nõuetele.

• Lekke vältimine – ei tohi tekkida olukorda, kus süsinikku siduvad või emissioone vähendavad tegevused, mida võetakse ette süsinikuprogrammide raames, “liigutavad” süsiniku eraldumise lihtsalt mujale.

• Kaasnevad hüved – süsiniku sidumisega seonduvad tegevused peavad toetama jätkusuutlikkuse eesmärke nagu kliimamuutuste leevendamine, bioloogilise mitmekesisuse suurendamine, ringmajandus, veekogude ja nende elustike kaitse.

2. Millist mudelit kasutatakse?

Süsinikuprogrammid kasutavad krediitide prognoosimiseks ja loomiseks erinevaid mudeleid – seega sõltuvad tulemused kasutuses oleva mudeli täpsusest.

Tasub meeles pidada, et eriti kõrget potentsiaali ennustavate süsinikuprogrammidega tuleb olla ettevaatlik, sest see võib viidata kasutatava mudeli puudustele või standardite mitte järgimisele – näiteks ei rakendata mõnda eelmises peatükis välja toodud põhimõtet.

Soovitatav on liituda süsinikuprogrammidega, mille mudelid baseeruvad standarditel, mis põhinevad teaduslikel uuringutel ja vastavad kõikidele olulistele nõuetele (nt Verra, Gold Standard). Nii on kindlam, et loodud süsinikukrediitide abil vähendatakse CO2-e heitkoguseid atmosfääris ka tegelikkuses. Samuti mõjutab see krediitide ostja leidmist ning krediidi müügihinna kujunemist.

3. Kuidas teostatakse kontrolli?

Usaldusväärse süsinikuprogrammi tunnuseks on põhjalik seire- ja kontrolli süsteem (MRV – Measurement, Reporting, and Verification), mis suudab põllul toimuvat võimalikult täpselt jälgida. Paraku tuleb nentida, et põllumullas toimuvate muutuste prognoosimine pole sajaprotsendilise täpsusega võimalik.

Mõned süsinikuprogrammid (sh eAgronomi) nõuavad ka mullaanalüüse, sest nii saab mullamudeli ja vastavad prognoosid võimalikult täpseks kalibreerida. Sellega tagatakse, et süsiniku sidumisega seonduvad muutused oleksid kaardistatud võimalikult täpselt.

Järjepidevalt teostatava kontrolli läbiviimiseks on kõige efektiivsem kasutada digitaalseid lahendusi, sest nii on andmete kogumine ja haldamine lihtne ning vähenevad ka kontrollimisega seonduvad kulud. Enamik süsinikprogramme nõuabki igal aastal andmete sisestamist vastavale platvormile. Näiteks eAgronom kasutab andmete kogumiseks e-põlluraamatu lahendust väikeste lisadega.

4. Kes krediidid väljastab?

Euroopa Komisjoni visioonide kohaselt ei saa süsinikprogrammi pakkuv ettevõte ise olla oma süsinikukrediitide kontrollija, sertifitseerija ja väljastaja. Seega tuleks teha kindlaks, kuidas on krediitide loomeprotsess erinevate osapoolte vahel korraldatud.

Esimeseks lüliks on ettevõtted, kes arendavad ja haldavad süsinikuprogramme. eAgronomi süsinikuprogramm järgib tunnustatud metodoloogiad ja standarditeid.

Teiseks peab olema kaasatud sõltumatu süsinikukrediitide registripidaja – näiteks Verra või Gold Standard. Nemad väljastavad loodavatele krediitidele sertifikaadi ja vastutavad, et krediidid vastaksid ülalpool kirjeldatud nõuetele.

Kolmandaks tuleb protsessi kaasata sõltumatu auditeerija, kes kinnitab süsinikuprogrammi vastavust standarditele ning kontrollib esitatud andmete õigsust selleks, et register (Verra, Gold Standard) saaks krediidid väljastada.

5. Millised kulud kaasnevad?

Süsinikuprogrammis osalemisega kaasnevad mitmesugused otsesed ja kaudsed kulud nii programmis osalejale kui ka seda haldavale ettevõttele. Enne programmiga liitumist tasub kindlaks teha, kuidas hakkavad kulud mõjutama programmist saadavat tulu.

Usaldusväärne süsinikuprogramm annab selge ülevaate sellest, kuidas süsinikuprogrammi haldav ettevõte oma tasu arvestab.

Tähelepanu tasub pöörata võimalikele lisakuludele, mis võivad jääda süsinikuprogrammis osaleja kanda – näiteks külvi, seire, mullaproovide ja krediitide müügiga seotud kulud. Mõistagi tasub ka veenduda, et ei eksisteeriks varjatud tasusid.

Mitmed ettevõtted pakuvad programmis osalejatele ka toetavaid teenuseid – näiteks agronoomilist nõustamist, põllukülastusi, infopäevi, tarkvara kliendituge jne. Seega tasub uurida, millist tuge ja lisaväärtust mingi süsinikuprogramm pakub.