Mullatervise hoidmine säästva maaharimise abil

Põllumajandustootja hinnalisemaks varaks on muld ja selle kvaliteet. Mida suuremaks kasvab ühiskonna nõudlus toidu järele, seda enam tunnevad põllumehed vajadust hoolikalt ressursse planeerida, et säiliks põllumajandusmaa tootlikkus. 

Tavapäraste mullaharimisvõtete ja raskete põllumajandusmasinate intentsiivse kasutamise puhul alahinnatakse nende mõju mulla tervisele. Mulla seisukorra halvenemine on aga mitmete toidu tootmist segavate probleemide juurpõhjuseks.

Seepärast on viimasel ajal hakatud üha rohkem mõtlema säästva mullaharimise peale, et vältida juba eos saagikusega seotud probleemide esilekerkimist. Lisaks sellele, et säästev mullaharimine on kasulik toidutootmisele, aitab see vältida ka liigset süsiniku õhkupaiskamist ehk on kasulik meie planeedile.

Mullaharimine ja mulla tervis

Paljude põllumajandustootjate jaoks on künd tavapärane praktika, mida tehakse vahetult enne külviperioodi algust. Enne külvi püütakse luua head tingimused, kus seemned saavad hakata idanema ja juured kasvama. Tüüpiline külvi aluse ettevalmistamine hõlmab endas umbrohutõrjet, väetamist ning eelkultuuride tüü maasse kündmist. 

Traditsioonilised harimismeetodid hõlmavad tihtipeale mullapinna intensiivset segamist ja ümber pööramist. Selle käigus lõhutakse mullastruktuuri, kaotatakse toitaineid ja häirub mulla mikrobioloogiline koostis. Kuigi toitaineid saab mulda lisada väetamise kaudu, kulub vähenenud viljakusega mulla taastumiseks palju aega.

Degradeerunud muldadel on vähenenud suutlikkus taluda muid looduslikke häiringuid, nagu tuul ja vesi, mis võivad põhjustada mulla erosiooni. See toob omakorda kaasa raskete seadmete laialdasema kasutamise, mis võib viia liigselt tihenenud muldadeni. Taolisel mullal on märgatavalt vähenenud veehoiuvõime ning niisutus- ja toitainetevajadus muutub üha põletavamaks probleemiks.

Rohke kündmine toob kaasa ka orgaanilise aine kao pinnases, vähendades kasulike mikroorganismide ja toitainete olemasolu ning mulla võimet säilitada süsinikku. Pinnas leiduv süsinik iseloomustab maa viljakust, mis omakorda mõjutab tootlikkust ja saagikust. Mulla süsiniku sisalduse taastamine on aga pikk protsess. 

Mis on säästev maaharimine?

Säästva maaharimise all mõeldakse mullaharimise meetodit, mis on vähem intensiivne, kui traditsiooniline künnipõhine lähenemine. Antud lähenemine seisneb mulla kaitsmises, põhu haldamises ja erinevate mulla häiringute piiramises. Samuti on seda määratletud ka kui, mis tahes mullaharimise meetodit, mis jätab pinnale vähemalt 30% põhku ja kõrretüüd.

Säästvat mullaharimist teostatakse mitmel erineval viisil, eesmärgiks mulla tervise säilitamine, kulude vähendamine ning süsiniku mulda sidumine.

4 põhjust, miks säästev maaharimine on põllumajandusettevõttele kasulik

1. Parandab mulla tervist

Põhu põllule jätmine annab tulemuseks selle, et pinnases on rohkem orgaanikat, mis parandab mulla kvaliteeti ning mida on tavaliselt näha ka mikroobide suurenenud aktiivsuses.

Põhu põllule jätmine aitab pikas perspektiivis vältida mulla tihenemist, paraneb mulla vee säilitamise võime ja põllukultuuride kasvuks vajalikud toitained on taimedele lihtsamini kättesaadavad. Terved ja niiskust säilitavad mullad taluvad paremini tugevat tuult ning liigniiskust, mis võivad põhjustada erosiooni.

2. Säästab ressursse

Mittetihenenud pinnas jätab veele ruumi sügavamale imbuda ja toitained on paremini omastatavad. Selle tulemusena saab vältida toitainete leostumist mulla sügavamatesse kihtidesse. Eelpool mainitud probleemid on paljude põllumajandustootjate jaoks sagedased, kes on seetõttu sunnitud kasutama toidutootmisel ka rohkem väetiseid.

Toitainerikkad mullad aitavad vähendada kulutusi väetistele ja pestitsiididele. 

3. Vähendab energiakasutust

Põllumajandusmuldade halb seisund vajab rohkem sekkumist, kasutades selleks erinevaid tööriistu ja seadmeid. Suuremad põllumaad nõuavad ka rohkem masinaid, mis vajavad töötamiseks kütust ja hooldamist.

Intensiivne mullaharimine suurendab masina- ja tööjõukulu. Mida vähem intensiivselt mulda haritakse, seda rohkem säästetakse aega, kütust ja energiat.

4. Seob süsinikku mulda

Mullaharimine mõjutab süsinikuheitmete teket ja süsiniku sidumist mulda. Pinnase liigne harimine vabastab atmosfääri rohkem süsiniku ja lämmastiku, suurendades kasvuhoonegaaside hulka ja vähendades vajalike toitainete kontsentratsiooni mullas.

Põhu säilitamine põllul suurendab aga mulla funktsiooni süsiniku sidujana, mis on põhjustatud mulla orgaanilise aine kogunemisest, eriti võrreldes toitainetevaesemate muldadega. CO2 heide väheneb ka siis, kui kasutatakse vähem erinevaid fossiilkütustel toimivaid põllumajandusmasinaid.

Tõhusate aga säästvamate mullaharimismeetodite rakendamine on süsinikupõllumajanduses tuntud strateegia. Süsinikupõllumajandus on põllumajanduslik lahendus kliimamuutuste vähendamiseks, mis toob põllumajandustootjatele lisaks ka rahalist kasu.

Säästva maaharimise meetodite näited

Vähendatud või minimaalne mullaharimine: mullaharimine on viidud miinimumini, kombineerides toiminguid nii, et mullaharimistööde arv oleks võimalikult väike. Näiteks ühendatakse maa ettevalmistamine ja külvamine üheks töölõiguks ja eraldi kündmist ei teostata ning põhk jäetakse põllule.

Otsekülv: kõige vähem intensiivne maaharimine, mille puhul jäetakse maaharimine tegemata. Istutamiseks või külvamiseks asetatakse seemned ja toitained otse mulda. Selleks kasutatakse spetsiaalseid otsekülvi jaoks mõeldud põllutööriistu, mille kütuse- ja tööjõuvajadus võrreldes teiste harimise meetoditega on samuti väiksem.

Vagude kündmine: on levinud kartuli, maisi, sojauba ja puuvilla kasvatamisel ning maaharimist vähendatakse nõnda, et külvipeenrad luuakse eelmise hooajal tekkinud vagude vahelisele alale. Selle harimismeetodi jaoks sobivad hästi näiteks liigniisked pinnased ja põllud, mis asuvad maapinna suhtes madalamatel aladel.

Kõrre- või vagude kündmine: Eesmärgiks on jätta mulla pinnale põllukultuurijääkide kiht, mis seejärel vagude- või ketasadra abil osaliselt mullaga segatakse.

Säästva maaharimise puhul saadav kasu

Süsiniku sidumine mulda võib aidata leevendada kliimamuutusi, parandades samal ajal mulla tervist. Säästev mullaharimine on üks süsinikupõllumajanduse meetoditest. Üleminek süsinikupõllumajandusele läbi säästva maaharimise koos teiste kliima-teadlike meetoditega toob põllumeestele otsest rahalist kasu ja võimaldab ka täiendavaid hüvesid nagu näiteks paranenud mullatervis.

Allikad

Khursheed S, Simmons C, Wani SA, et al. Conservation tillage: impacts on soil physical conditions–an overview. Adv Plants Agric Res.2019;9(2):342-346. DOI: 10.15406/apar.2019.09.00446. https://medcraveonline.com/APAR/conservation-tillage-impacts-on-soil-physical-conditionsndashan-overview.html 

Hussain, S. et al. Carbon Sequestration to Avoid Soil Degradation: A Review on the Role of Conservation Tillage. Plants 10, 2001 (2021). https://doi.org/10.3390/plants10102001. https://www.mdpi.com/2223-7747/10/10/2001 

Abdalla, M., Osborne, B., Lanigan, G., Forristal, D., Williams, M., Smith, P. and Jones, M.B. (2013), Conservation tillage systems: a review of its consequences for greenhouse gas emissions. Soil Use Manage, 29: 199-209. https://doi.org/10.1111/sum.12030. https://bsssjournals.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/sum.12030 

Chen H., Dai, Z. Veach, A. Zheng, J. Xu, J. Schadt, C. (2020). Global meta-analyses show that conservation tillage practices promote soil fungal and bacterial biomass. Agriculture, Ecosystems & Environment. Volume 293, 2020, 106841, ISSN 0167-8809. https://doi.org/10.1016/j.agee.2020.106841. https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0167880920300268