Kuidas uut väetamismudelit kasutada?

Eelmine postitus tutvustas uut väetamise mudelit, mis aitab optimeerida väetuskulusid ja järgida seadust. Uue väetamismudeli kasutamine on lihtne, kui vajalikud andmed on sisestatud. See postitus räägib lähemalt, mis süsteemis muutus ja kuidas uut mudelit edukalt ära kasutada.

Parem ülevaade väetusvajadusest

Väetamisvajadus ja hooaja bilanss on eAgronomi kasutajatele nähtav mitmes kohas kohas:

1. väetustööde lisamisel;

2. põlluraamatu põllu detailide lehel;

3. väetusplaani ekspordis.

Hooaja bilanss

Tööde lisamisel ja põllu detailide lehel on nüüd selgelt näha, mis on kultuuri NPK tarve sõltuvalt mullaproovidest ja planeeritud kuivast saagikusest. Tarbele lisanduvad eelnevatest tegevustest tõltuvad täpsustused. Tegelik väetusvajadus kujuneb aga kultuuri tarbe ja täpsustuste koosmõjust. Väetamistöödega antud sisendi ja väetamisvajaduse vahe ehk toiteelementide bilanss näitab, kas väetisi on lisatud piisavalt või ülemäära.

Väetusvajadus = toiteelementide tarve – täpsustused

Bilanss = sisend töödest – väetusvajadus

Kui bilanss on positiivne, siis järelikult on väetamisega planeeritud toiteelementide kogus üleliigne. See võib tähendada liigseid kulusid ja potentisiaalselt seadusega pahuksisse minemist.

Väetusplaani Excel

Sarnase ülevaate saab ka uuenenud väetusplaani ekspordist ehk Exceli failist, mida on aeg-ajalt vaja näidata Keskkonnainspektsiooni inspektorile. Uuenenud väetusplaani eksport aitab inspektorile selgelt välja tuua, kust kohast väetamisnormid tulevad ja kontrollida õigusaktidele vastavust. Samas on Excel koostatud nõnda, et kasutaja saab valemite kaudu näha arvutuskäike ja vajadusel kõike käsitsi muuta ja täiendada. Eksporditud väetusplaani esilehelt on ka hõlbus kontrollida, millised mõjud ja milliste arvväärtustega arvesse võetakse.

Kalendriaasta sõnniku ülevaade

Põllu detailide lehel on senisest selgemalt välja toodud ka kalendriaasta jooksul sõnnikuga antud lämmastiku ja fosfori koguhulgad, et oleks võimalik jälgida piirnormidest kinni pidamist: 170 kg N/ha aastas ja 25 kg P/ha aastas viie aasta keskmisena.

Mida peab tegema täpsete soovituste saamiseks?

Uue mudeli laitmatult töötamiseks on vaja järgmisi asju:

1. Põllu kultuur

2. Planeeritud saagikus

3. Eelmise hooaja kultuurid, nende planeeritud saagid ja ideaalis ka reaalsed saagid

4. Mullaproovid

5. Eelkultuuride kohta on märgitud, mis juhtus põhu ja biomassiga

Oleme põllupidajatega uut lahendust vaadates sageli märganud, et paljud kasutajad ei ole märkinud üles planeeritud saagikusi. Lisaks väetamissoovitustele on number vajalik ja väetusplaani jaoks. Seda on võimalik teha leheküljel Kultuurid → Planeeritud saagikus või põllu detailide lehel.

Enamus uue mudeli täpsustustest jookseb kokku aga sisseehitatud valemitest. Siiski on kasutaja abi vaja otsustamaks, mida tehakse põllul põhuga ja liblikõieliste rohttaimede biomassiga. Neid andmeid saavad kasutajad jooksvalt muuta külvikorras ja põllu detailide lehel.

Kui teete järgmise hooaja väetusplaanid juba enne hooaja lõppu, siis soovitame plaanitavad tegevused põhu ja biomassiga sisestada ka siis, kui täpne plaan veel päris kindel ei ole, kuna ainult nõnda saab mudel näidata põhu ja biomassi järelmõju.

"Kõige rohkem mulle meeldib hetkel see, et mul on võimalik kultuuride alt sisestada, kas antud põllul põhk jääb põllule või viiakse ära. Tänu sellele saan ma juba seal paika panna, mis plaanid hooajal on," ütles Edith Saks, Krootuse Agro AS

Siin on video, mis kõiki neid samme seletab:

Mida Sina arvad uuest lahendusest? Sisene eAgronomi ja kirjuta oma mõtetest oranži vestlusaknasse.

Mis edasi?

Antud lahendus ja uus väetamismudel on alles algus. Pikemas perspektiivis soovime aidata põllupidajatel optimeerida veelgi väetuskulusid.

1. Esimese asjana soovime aidata põllumeestel valida konkreetseid väetisi nõnda, et tulemuseks on odavaim ja parim väetusplaan.

2. Teiseks soovime sisse tuua parema mullaproovide sisestamise ja muutmise, sh Agriconi jt teenusepakkujate mullaproovid.

3. Loogiline samm sellele on mullakaardid, mis aitavad teha paremaid agronoomilisi otsuseid.

4. Viimaseks plaaniks on tuua sisse täppisväetamine ja masinatega integratsioon.