Agrodroonide tulekust - eAgronomi kogemustest põllumajanduslike droonidega

Agrodroon XAG P100 eAgronomi katsetusel.

Mehitamata õhusõidukite ehk droonide tulek põllumajandusse on täna juba reaalsuseks saamas. Olukorras, kus põllumehed on erinevate Euroopa Liidu regulatsioonide alusel kohustatud vähendama mineraalväetiste ja keemiliste taimekaitsevahendite kasutust, võivad droonid olla üheks lahenduseks, kuidas nende eesmärkideni jõuda. Agrodroonide kasutamisel on võimalik kokku hoida sisendite arvelt ning suurendada ka töö efektiivsust. Mis eelised ja puudused agrodroonidega kaasnevad ning mida oleme eAgronomis ise nende kasutamisel täheldanud - just järgnevast annamegi selles blogipostituses ülevaate.

Milleks agrodroone kasutatakse?

Agrodroonidel on väga erinevaid kasutusvõimalusi. Neid saab kasutada nii põldude kaardistamiseks, muldade monitoorimiseks, karja liikumise jälgimiseks kui ka loomade loendamiseks. Samuti kastmis-, väetus- ning taimekaitse pritsimisvajaduse hindamiseks, kuid ka mulla- ja veeproovide kogumiseks, taimekaitsevahendite pritsimiseks (pole täna veel Eestis lubatud), seemnete külvamiseks, väetamistöödeks jpm-ks. 

Vahekultuuride seemnete hajuskülv kasvava vilja sisse.

Eelised droonide kasutamisel

Droonide kasutamisel on võimalik vähendada töödele kuluvat aega ja tööjõuvajadust ning samuti on nende kasutamise puhul võimalik probleeme (näiteks kahjurid, haigused) tuvastada juba nende algusjärgus - drooniseire on täpsem ja kvaliteetsem kui satelliitidelt tehtud pildid ja kogutud andmed. 

Tänu mehitamata lennuvahendite kasutamisele saab parandada ka töötajate tervise ja ohutuse tagamist, sest inimene saab asuda töö teostamise kohast kaugemal ja seega on ka tema kokkupuude erinevate kemikaalidega väiksem. Samuti väheneb droonide kasutamisel negatiivne mõju keskkonnale, kuna sisendeid kasutatakse vähem ja täpsemalt.

Puudused droonide kasutamisel

Droonide puuduseks on küll väike kandevõime, kuid oma suuruse tõttu on nad jällegi efektiivsed raskesti ligipääsetavates piirkondades - näiteks mägedes ja kitsamatel aladel. Samuti on satelliitseire võimalused piisavalt heal tasemel ja see täidab paljude põllumeeste tänaseid vajadusi - droonidel on nendega keeruline konkureerida. Samuti on droonid veel hetkel suhteliselt kallid ning nende aku kestvus pole väga pikk. Agrodroonide töö kvaliteeti ja efektiivsust mõjutavad ka põldudel olevad takistused, näiteks elektripostid ja puud. Lisaks on puudusteks veel täiendava paberimajanduse täitmine ja erinevad ilmastikutingimused. Nimelt selleks, et suuri droone lennutada on vaja läbida eraldi koolitus ning taotleda lennuluba. Lennuloa taotlemisel tuleb arvestada kaugust lennuväljadest ning selletõttu ei pruugi need üldse teatud piirkondades kasutatavad olla. 

Taimekaitseprits ja agrodroon.

Erinevad agrodroonide pakkujad

Täna on turul mitmeid agrodroonide pakkujaid: Nando Droid, DJI Agrodrone, DroneAg, ABZ Innovations, A.Drones, Titan Machinery jpm. Lisaks riistvarale pakuvad mitmed tootjad ka oma tarkvara, kuid on veel ka täiendavaid tarkvara pakkujad, kes on loovad nende kasutuseks täiendavaid võimalusi - näiteks Skippy Scout, mille abil saab drooni kaudu teostatava põlluseire automatiseerida.

Agrodroonide tulevikust

Agrodroonide turg on veel välja arenemas ning sellele ennustatakse tugevat kasvu. 2032. aastaks prognoositakse agrodroonide turu väärtuseks 11 miljardit dollarit, mis võrreldes 2023. aastaga on enam kui viiekordne kasv. Arvatakse, et nii riistvara, tarkvara kui ka teenuste osakaal suurenevad suhteliselt võrdselt ja lineaarselt.

Prognoositud globaalse põllumajanduslike droonide turu kasv. Allikas: market.us 

Agrodroonide tulevikuväljavaated on hetkel mõneti piiratud, sest seadusandlus ei soodusta nende kasutamist - näiteks EL-is on õhusõidukilt taimekaitsevahendite pritsimine keelatud (v.a. Bulgaaria). 

eAgronomi kogemused agrodoonidega

Ka meie eAgronomis oleme katsetanud agrodrooniga. Oma demofarmi katsepõldudel testisime külvamist XAG P100ga, mis on üks suurematest Euroopa turul pakutavatest agrodroonidest. Selle lennumasina kogukaaluks on 32 kg, töölaiuseks 5-10 meetrit ja lennukõrguseks 1-30 meetrit. Masina maksimaalne pritsimisvõimekus on 10 l/min ning maksimaalne kandevõime on 40 kg vedelikke ja 60 liitrit seemneid. XAG P100-l on 2 liitiumakut, mille mahtuvus on 18 000 mAh.

Agrodrooni kasutamine nõuab ettevalmistusi. Samuti tuleb töö teostamisel vahetada akusid ja täita paaki.

Katsetasime agrodrooniga nii vahekultuuride, talirapsi kui ka talinisu külvi. Vahekultuuride külvimaterjaliks oli segu valgest sinepist, keerispeast ja kesaredisest, mida külvasime 10 kg/ha. Külv toimus koristuseelselt seisvasse talinisusse 1. augustil. Ühe hektari külvamiseks kulus keskmiselt 5 minutit. Tulemuseks oli ligi 3,2 t biomassi kuivainet hektari kohta, mis oli madalam kui otsekülviga saavutatud biomass, milleks oli 4,4 t/ha kuivainet (vt meie blogipostitust selle kohta siin), kuid saadud tulemus oli siiski hea.

Lisaks külvasime drooniga ka 3 kg/ha külvinormiga talirapsi “Trinity” ja 140 kg/ha külvinormiga talinisu “Juliet”. Talinisu põllulapp kultiveeriti külvijärgselt. Mõlemad kultuurid tärkasid, kuid täpsemad tulemused selguvad alles 2024. aastal - kevadel saame näha, kuidas taimik on talve üle elanud ning suvel selgub ka saagikus. 

Drooniga abil rajatud südamekujuline rapsipõld. Külvitäpsust ja kvaliteeti mõjutas tugev tuul ning ebaühtlane tärkamine.

eAgronomi demofarmis plaanime agrodroone katsetada ka edaspidi nii vahekultuuride külviks kui ka väetamiseks ja põldude kaardistamiseks ning seireks. Kui tulevikus lubatakse taimekaitsevahendite pritsimine drooniga, siis plaanime kindlasti katsetada ka paiklikku pritsimist.

Vaata drooni katsetamisest ka videot!