Ülevaade eAgronomi katsetest

Ülevaade eAgronomi katsetest

Kasvav huvi jätkusuutlike põllumajandustavade vastu on ka taastava põllumajanduse mõiste tähelepanu keskpunkti toonud. Taastava põllumajanduse kui tootmisviisi keskmes on mulla tervise parandamine, bioloogilise mitmekesisuse suurendamine ja tootmissisendite tõhusam kasutamine, aidates samal ajal leevendada kliimamuutusi ning tagada toidujulgeolekut. Sellise tootmisviisi kaks mõjusamat praktikat on otsekülv ja vahekultuuride kasvatamine – meetodid, mis toovad mullaviljakuses nähtavaid muutuseid.

Otsekülvi demonstratsioonid 

eAgronomi otsekülvi demopäev on juba kaks aastat järjest olnud üks olulisemaid põllumeestele suunatud üritusi Eestis. Kuigi minimeeritud harimine on juba aastaid olnud laialdaselt kasutusel, võib otsekülvi edukas rakendamine osutuda väljakutseks. Otsekülv pakub aga mitmeid olulisi eeliseid, sealhulgas:

• Paranenud mullastruktuur – vähesem pinnase tihenemine ja parem vee säilitamise võimekus

• Erosiooni ennetamine – lisaks paremale struktuursusele, kaitseb mulda tuule- ja vee-erosiooni eest ka mullapinna kaetuna hoidmine, näiteks läbi põhukihi säilitamise mullapinnal 

• Süsinikuheite vähendamine – väiksem kütusekulu ja suurem süsiniku sidumine mullas

Õppetunnid põllult

eAgronomi demopäevad pakuvad praktilist ülevaadet otsekülvi eripäradest. Meie demopäevad on korraldatud põllukatsetena, mistõttu statistiliselt olulisi erinevusi ei ole arvutatud ning katselapid ei ole kordustega. Demopäevade suurim kasu seisneb üritusel osalemises ja erinevate otsekülvikute töös nägemises. Üksikasjalikum ülevaade külvikutest ja katselappide tingimustest on saadaval meie varasemates blogipostitustes (https://blog.eagronom.com/et/).

Meie kahe aasta jooksul kogutud õppetunnid on järgmised:

• Tõelised otsekülvikud häirivad mulda minimaalselt, lõigates ainult seemne jaoks vao ja sulgedes selle külvirida harimata.

• Põhu laotamine koristusel on kriitilise tähtsusega, et vältida „juuksenõela“ efekti, kus põhk takistab seemne-mulla kontakti. Kui põhk ei ole ühtlaselt jaotatud, tuleks enne külvi kasutada põhukammi. 

• Edukuse eeltingimused: korras drenaaž, tihese kõrvaldamine, tasane põld ja õige mulla pH.

• Praktilised nõuanded: läbimõeldud külvikord ja alustamine „lihtsamate“ kultuuridega (nt teraviljad) muudab otsekülvile ülemineku sujuvamaks.

• Sahk- vs ketasseemendi: mõlemal on omad plussid ja miinused, kuid sahkseemendid võivad kivistes tingimustes tuua rohkem kive pinnale.

Õigesti rakendatuna säästab otsekülv aega, kütust ja tööjõudu ning parandab samal ajal mulla tervist.

Vahekultuuride kasvatamine: mulla toitmine tuleviku tarbeks

Vahekultuuride kasvatamine panustab mulla tervise parandamisse:

• Mulla kaitse: erosiooni vältimine ja toitainete leostumise vähendamine

• Bioloogilise mitmekesisuse suurendamine: mullaelustiku toetamine

• Lämmastiku sidumine: liblikõielised taimed, nagu ristik ja vikk, vähendavad vajadust sünteetiliste väetiste järele

• Mulla orgaanilise aine sisalduse suurenemine: mullastruktuuri parandamine, toitainete kättesaadavuse suurendamine ning vee läbilaske ja -hoiuvõime suurenemine. 

eAgronomi vahekultuuride katsete peamine eesmärk on testida erinevate vahekultuuriliikide ja segude sobivust konkreetsetes põllutingimustes. Keskendume ka varase ja hilise külviaja, väetiste mõju ja erinevate külvitehnikate uurimisele.

2023. aastal viisime läbi mitmekesise katse erinevate vahekultuuride segudega, kuid kasvatasime ka üksikuid liike, et paremini mõista nende omadusi. See andis võimaluse korraldada väikesemahuline lämmastiku katse, kus ligikaudu kuu pärast külvi laotati katselappidele 25 kg lämmastikku. Katselapp asus liivase lõimisega mullal, millel 40–50 cm paksune mullaprofiil ning selle all lubjakivist lähtekivim. Seega oli põld põuakartlik ja looduslikult madala viljakusega. Kui muld on väheviljakas või külviaeg hiline, võib väike kogus lämmastikku aidata vahekultuuridel paremini areneda. Meie katse näitas, et 25 kg lämmastiku lisamine kahekordistas maapealse biomassi kasvu.

Joonis 1: Lämmastikväetiste mõju vahekultuuride maapealse biomassi kasvule, Eesti 2023

Joonis 2: Lämmastiku mõju valgele sinepile ja keerispeale, Eesti 2023. Autor: Simon Boughton

Külvikuupäeva tähtsust ei saa alahinnata – mida varem, seda parem. 2024. aastal testisime erinevaid külviaegu ja -tehnoloogiaid. Alustasime hajuskülvi süsteemiga, kus laotasime seemnesegu nisu põllule juuli lõpus, paar nädalat enne koristust. Kasutasime segus keerispead, kesaredist, valget sinepit ja tatart. Järgmine külviaeg oli koristuspäeval (7. augustil), millele järgnesid järgmisel päeval (8. augustil) erinevad külvi tehnoloogiad. Viimased külvid tehti kaks nädalat pärast eelmist külvi.

Allolevalt jooniselt on näha külviaja mõju maapealse biomassi saagikusele ning minimaalsed erinevused tehnoloogiate vahel. Silmapaistev anomaalia on esimese külviaja tulemus, mis meie eelduste kohaselt oleks pidanud andma suurima maapealse biomassi. Visuaalse hindamise tulemusena järeldasime, et külv kasvava kultuuri sisse oli ebaühtlane ning mõned seemned ei saanud seetõttu piisavalt kontakti mullaga, mistõttu nad ei idanenud. Märkasime ka seda, et mullaviljakus oli põllu eri osades väga varieeruv. Kokku oli meil külvatud üle 30 katselapi, kusjuures külvikuupäevade ja -tehnoloogia osa asus põllu kõrgemas osas. Ka samad vahekultuuride liigid kasvasid erinevates põllu osades erinevalt, mis oli eriti märgatav keerispea puhul.

Joonis 3: Külvitehnoloogia ja kuupäeva mõju vahekultuuride biomassi saagikusele, Eesti 2024

Joonis 4: Külviaja tähtsus. Autor: Merili Toom

2024. Aastal rajasime kolm katset ka Lätis, kus testisime erinevate vahekultuurisegude kasvu erinevates asukohtades ning hindasime tulemusi, kogudes maapealse biomassi proove ja mõõtes biomassi toitainesisaldust. Külv viidi läbi augusti keskel ning biomassi proovid koguti 10. oktoobril. Allolevad diagrammid illustreerivad biomassi kasvu ning vahekultuuride võimet siduda mullast vabu toitaineid. Need tulemused rõhutavad taimkatte olulisust kogu aasta vältel, et vältida toitainete leostumist mullaprofiili sügavamatesse kihtidesse või isegi põhjavette.

Joonis 5. Vahekultuuride maapealse biomassi saagikus ja toitainete sisaldus katse I, Läti 2024

Joonis 6. Vahekultuuride maapealse biomassi saagikus ja toitainete sisaldus katse II, Läti 2024

Joonis 7: Põllukultuurid erinevates segudes, Läti 2024. aastal

Peamised õppetunnid vahekultuuride katsetest

• Vahekultuurid on investeering mulla tervisesse: Vahekultuurid ei ole lühiajaline lahendus – need panustavad mulla pikaajalisse viljakusse. Suurendades orgaanilise aine sisaldust, elavdades mikroobide tegevust ja parandades toitainete ringlust, aitavad vahekultuurid luua vastupidava süsteemi, mis toetab põhikultuuride kasvatust. Pikas perspektiivis tähendab see paremat veehoiuvõimet, väiksemaid sisendkulusid ja suuremaid saake.

• Paljas muld = kaotatud võimalus, leostunud toitained ja erosioon: Katmata muld tähendab väärtuslike toitainete kadu, suuremat erosiooniriski ja vähenenud viljakust. Paljas pinnas võimaldab vihmaveel uhtuda ära pealmise mullakihi, leostades lämmastikku ja teisi olulisi elemente. Vahekultuurid toimivad kaitsekihina, sidudes toitaineid ning ennetades tuule- ja vee-erosiooni.

• Kasvuperiood on Balti riikides lühike – kiirekasvulised liigid ja varajane külv on edu võti: Lühikese kasvuperioodiga piirkondades, nagu Balti riigid, on ajastus ülioluline. Hiline külv vähendab biomassi kasvu. Edu võti on kiire idanemisega liikide (nt keerispea, tatar, sinep) valimine ja nende külvamine kohe pärast saagikoristust.

• Mullaviljakus ja eelkultuuri väetamine mõjutavad vahekultuuride biomassi kasvu: Vahekultuuride kasv sõltub mulla toitainete sisaldusest ja sellest, kui hästi eelnev kultuur oli väetatud. Kui eelnev kultuur kurnas mullast toitained, võib vahekultuuride areng olla vaevaline. Mullaviljakuse tasakaalustamine õige väetamisega tagab suurema biomassi kasvu, mis omakorda soodustab mulla orgaanilise aine sisalduse suurenemist.

• Vahekultuuride segud = riskijuhtimine + täiendavad eelised:
  Mitmekesised vahekultuuride segud aitavad maandada riske ja maksimeerida kasu. Hästi tasakaalustatud segu sisaldab:

  • Teravilju (nt rukis, kaer) biomassi kasvuks ja erosiooni vähendamiseks.

  • Liblikõielisi (nt vikk, ristik) lämmastiku sidumiseks.

  • Ristõielisi (nt redis, sinep) mullastruktuuri parandamiseks.

Erinevate funktsionaalsete rühmade kombineerimisega saab vähendada ebaõnnestumise riski, parandada toitainete ringlust ja suurendada bioloogilist mitmekesisust.

• Vahekultuuride liigid peaksid kuuluma teistesse perekondadesse kui põhikultuurid: Vahekultuuride perekondade vaheldamine aitab vältida haiguste ja kahjurite kuhjumist. Näiteks kui põhikultuuride hulgas domineerivad teraviljad, tuleks vältida peamiselt kõrrelistest koosnevaid vahekultuurisegusid. Selle asemel võiks kasutada liblikõielisi, ristõielisi ja teiste perekondade liike (tatar, keerispea), et katkestada kahjurite elutsükkel, parandada mullastruktuuri ja optimeerida toitainete omastamist.

Mulla toitmine tuleviku tarbeks

Taastav põllumajandus esindab mõtteviisi muutust – toidame mulda, et see saaks meid toita. Innovaatiliste meetodite, nagu otsekülv ja vahekultuuride kasvatamine, kombineerimine ei ole ainult investeering mulla tervisesse, vaid ka püüd muuta taimekasvatus vastupidavamaks. Nagu eAgronomi katsed näitasid, on mõlemad meetodid praktilised, skaleeritavad ja suure mõjuga. Mõlema praktika rakendamine osana taastavast süsteemist tagab suuremad saagid, väiksema sõltuvuse sisenditest ja põllumajanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse.