Põllumeeste lugude 3. osa: mahekasvataja Heilo Altin Tartumaalt

Saamuel Stepanov

Tuesday, December 19, 2023

Share on Facebook
0
Share on LinkedIn

Mis tüüpi tootja sa oled ja millega täpsemalt tegeled?

Mällona Mõis on teise põlvkonna talu, mida alustas minu isa ja ema 1988. aastal. Oleme kasvatanud loomi, kartulit, köögivilja ja tänaseks oleme jõudnud välja mahetera- ja kaunvilja kasvatuseni. Valikus on rukis, nisu, kaer, hernes, uba, talivikk, rüps ja tatar.

Kuidas jõudsid eAgronomini?

Päris täpselt ei mäleta, mismoodi see juhtus, aga olles ise arvutitehnika magister, tundsin vajadust infosüsteemi järgi, mis asendaks Excelit. Esmane suurem kasutus oligi põlluraamat, kuhu töid märkida. Alati oli seda vaja mahekontrollile näidata ning paraku ikka jäi see täitmine ajale enne kontrolli tulekut. Põllu peal ju telefonis Excelit lahti ei võtnud ja vahepeal kirjutasime töömeestega traktorites olevatele paberitele põllutöödega seotud info. eAgronom muutis selle ikka väga lihtsaks ning hind oli selle mugavuse eest täiesti mõistlik.

Heilo on tänu oma it-alasele taustale ka enda tarke süsteeme arendamas. Pildil on näha prototüüpi juhtimispaneelist, mis võimaldab telefonist nii kuivati jälgimist kui ka juhtimist. Töötab rakenduse vahendusel ka talvel (katsetasime).

Miks otsustasid eAgronomi süsinkuprogrammiga liituda?

Enda tegevuse ja suureneva CO2 hulga pärast oli juba varem mõtteid liigutatud. Lisaks olin ka pilootkorras vahekultuuri katsetanud ning nägin, et programmi abiga saaks vahekultuuride rajamise kulu madalamaks ning ühtlasi teeks ka teene loodusele. Kristjan (eAgronom Eesti tegevjuht - märkus eAgronomi poolt) rääkis ka ausalt esimesel virtuaalsel kohtumisel asjad ära ning ma tundsin kohe, et sellega peab kaasa minema. 

Kui põllumees tahaks rikkaks saada, siis ta ei tegeleks põllumajandusega ja müüks kõik maha. Me kõik teeme põllumajandust oma nurga alt aga ikkagi mingist inspiratsioonist efektiivsemalt toota ning pärandada oma lastele jätkusuutlikum maailm. Hooned, masinad ja taristu ei oma meie laste jaoks absoluutselt väärtust. Traktoreid toodetakse ja hooned ehitatakse uuesti üles aga muld on see, millega peab käima ringi lugupidavalt ja ennastohverdavalt. Mullast võib võtta aga mullale peab andma! Tsivilisatsioonid, kes seda põhimõtet ei austanud, on tänaseks hävinenud.

Milliseid muudatusi sa pärast süsinikukonsultatsiooni tegema pidid?

Minu peamine muudatus seisnes suurenenud vahekultuuri külvipinnases. Olin tahtnud seda kogu aeg teha rohkem aga nüüd oli selleks veel üks suur motivaator juures.

Mahekasvataja Heilo lumisel väljal, kuhu on külvatud talinisu.

Kui kaua muudatuste tegemine aega võttis?

Vahekultuuride külvamine sõltub aastast ning ilmast. Varem olime külvanud ketaskülvikuga randaalitud kõrrepõllule, aga 2023. proovisime ka väetisekülviku meetodit kuna niiskust oli piisavalt. Sügisene pilt näitas, et sellel aastal see meetod õigustas end. Proovisime erinevatel viisidel:

  • Randaalitud 1x – väetisekülvikuga järgi

  • Randaalitud 1x – väetisekülvikuga järgi ja veel kultivaator

  • Randaalitud 2x - väetisekülvikuga järgi

  • Külvatud väetisekülvikuga ja randaaliga 1x järgi

Kuidas on suhtlus sinu ja eAgronomiga esindajate vahel toimunud?

Suhtlus on sujunud kenasti, oleme toimetanud virtuaalsetes kanalites ja see on olnud väga mugav ja operatiivne.

Heilo koos oma talvise kombainiga.

Kas planeerid jätkata oma ettevõttega jätkusuutlikul teel?

Plaanin ikka. Hoida vahekultuure nii palju külvikorras, kui võimalik. Kasvatada endale vahekultuuri seemnesegu ise. Unistus on loobuda igaaastasest kündmisest ning proovida Treffleri mullaharimispraktikat, mis Leedus on mahetootmises end õigustanud. Lisaks on plaan viia ka teraviljakuivatamine minimaalse energia ülekuluni kasutades TA-l põhinevat protsessijuhtimist.

Kui Rõngu poolt Tartu poole sõita, näeb Heilo põllul suurt AHHAA teaduskeskuse pink-silti.

Kui oluline see, et põllumehi premeeritakse ja motiveeritakse rahaliselt jätkusuutlike tavade kasutuselevõtmise eest?

Põllumees, tahab või ei, peab aasta lõpus ots otsaga kokku tulema. Põllul võib kõike toredat teha, aga kui see rahaliselt tagasi ei tule, siis pole see tegevus majanduslikult jätkusuutlik. Seetõttu on ainuvõimalik viis doteerida neid tegevusi, mis ei avalda mõju otseselt müügitulule läbi käesoleva saagi vaid avaldavad pikemaajalist mõju loodusele. Põllumees pole täna nii rikas, et osta ette kuue aasta pärast saadavat saaki.

Pildistamisele eelnenud päeval sai Mällona Mõisa masinapark täiendust ühe John Deere’i traktor võrra.

Share on Facebook
0

Loo kvaliteetseid süsinikukrediite ja kindlusta oma põllumajandusettevõtte tulevik.

Aitame teenida lisatulu, parandada muldade kvaliteeti ning saada parematel tingimustel finantsteenuseid.

Võta meiega ühendust!

Võta meiega ühendust!

Võta meiega ühendust!

Võta meiega ühendust!

Projekti rahastab Kliimaministeerium rahvusvahelise kliimakoostöö vahenditest

Projekti rahastati rakendusuuringute ja tootearenduse ettevõtjate tugiprogrammist (RUP)

Projekti nimi:
Tarkvaratehnoloogia ja rakenduste kompetentsikeskus (STACC)

Projekti rahastab Kliimaministeerium rahvusvahelise kliimakoostöö vahenditest

Projekti rahastati rakendusuuringute ja tootearenduse ettevõtjate tugiprogrammist (RUP)

Projekti nimi:
Tarkvaratehnoloogia ja rakenduste kompetentsikeskus (STACC)

Projekti rahastab Kliimaministeerium rahvusvahelise kliimakoostöö vahenditest

Projekti rahastati rakendusuuringute ja tootearenduse ettevõtjate tugiprogrammist (RUP)

Projekti nimi:
Tarkvaratehnoloogia ja rakenduste kompetentsikeskus (STACC)

Projekti rahastab Kliimaministeerium rahvusvahelise kliimakoostöö vahenditest

Projekti rahastati rakendusuuringute ja tootearenduse ettevõtjate tugiprogrammist (RUP)

Projekti nimi:
Tarkvaratehnoloogia ja rakenduste kompetentsikeskus (STACC)

ISO 27001 BUREAU VERITAS Certification