Eelarve ABC: kas tead oma 2020. aasta kasumit?

Kas tead juba, mis on Sinu põllumajandusettevõtte kiiresti läheneva 2020. aasta koristushooaja suurimad kulud, mille kärpimist tasub kaaluda? Kas tead, milliseid kultuure on kasumlik kasvatada ja millised toodavad sulle ainult kahjumit? Loe edasi, et leida nendele küsimustele vastus.

Mitmed põllupidajad, kes eAgronomi kasutavad, on maininud meile, et on teeninud viimastel aastatel kasumit ka PRIA toetusteta. Lähemalt uurides selgus, et edukatel põllumeestel on selge ülevaade nii oma möödunud hooaja põllumajanduslikest tulemustest kui ka finantsolukorrast. Kuigi põhilised otsused järgmise aasta kohta tehakse eelmist hooaega analüüsides, siis kasumi saamise eeldused luuakse riske arvesse võtva eelarvega.

Täna avaldame eAgronomis uue standardiseeritud eelarve koostamise mooduli. Iga meie lahenduse eesmärk on ära kasutada olemasolevaid andmeid ja vähendada nende andmete hulka, mida põllupidaja peab kuhugi eraldi sisestama. Sellest tulenevad ka eAgronomi kasutajate põhilised boonused: enamus eelarvest on juba täidetud 2020. aasta prognoosidega tänu planeeritud külvikorra, väetamise ja agrokeemia tööde sisestamisega. Väheses vaevaga saavad kõik põllupidajad näha prognoositud netokasumit, iga kasvatatava kultuuri omahinda (€/t) ja kasumlikkust (€/ha) ning mitmeid vajalikke finantsnäitajaid.

Aga mis on eelarve ja millised on need näitajad, mida tootjad peaksid kasumite garanteerimiseks jälgima?

Mis on eelarve?

Eelarve on ettevõtte finantsplaan kindlas ajaraamistikus. Eelarve eest võtab lõpliku vastutuse ettevõtte omanik, kuid protsessi juures aitavad teda tegevjuht, finantsjuht ja teised spetsialistid (agronoom, töökoja ülem jt). Ideaalne eelarve teraviljatootja jaoks algab koristushooajal esimeste kultuuride külvamisega ja lõppeb viimaste koristuste ajal. Nagu ikka uute arenduste puhul, rääkisime enne kümnete põllupidajatega, et paremini mõista, kuidas eelarve koostamine praktiliselt toimub. Liites omavahel reaalse elu näited ja põllumajandusekspertide soovitused, jõudsime peenhäälestatud eelarveni, mis peaks olema tuttav ja lihtne kasutada igale põllupidajale.

Teraviljatootjatega rääkimise tulemusel leidsime, et pole kahte identselt koostatavat eelarvet. Seetõttu otsustasime luua standardse ja lihtsa, kuid võimeka eelarve kavandamise tööriista, mida saavad kasutada nii suured kui väikesed tootjad. Kõige lihtsaks versiooniks, mis oleks samal ajal koristushooaja põhine ja raamistatud kindla ajaperioodiga, otsustasime jätta otsesed kulud (seemned, väetised, agrokeemia) dünaamiliselt hooajapõhiseks ja kaudsed kulud kalendriaasta põhiseks. Nõnda koostatuna on eelarve seotud eAgronomis jooksvate reaalandmetega ja peegeldab tõelist koristushooaja kasumlikkust. Samal ajal saab selline eelarve olla oluliseks sisendiks rahavoogude kavandamisele.

eAgronomis eelarve koostamise moodulis on põhilised tulud (müük ja toetused) ja muud kulud (kultuuripõhised materjalid, amortisatsioon, intressimaksed jms) programmi poolt automaatselt välja arvutatud. Ainsad lisaandmed, mida kasutaja peab käsitsi sisestama, on kaudsed tegevuskulud (nt aastane prognoositav tööjõukulu), mis baseeruvad eelmise aasta aruannetel. Eelarves toodud tuludes ja kuludes käibemaksu arvesse ei võeta.

Näide lihtsast eelarvest:

• tulud müügist ja toetustest: 800 €/ha

• seemned, väetised ja agrokeemia: 250 €/ha

• aastane kütuse, palkade, teenuste, adminni jm tegevuskulud aastas: 250 €/ha

• masinate ja hoonete amortisatsioon: 100 €/ha

• laenude intressimaksed: 10 €/ha

• netokasum = 800 – 250 – 250 – 100 – 10 = 190 €/ha

Millal peaksin eelarve koostama?

Kuigi oleme tuvastanud, et enamus põllupidajaid, kes kasutavad eAgronomi, koostab oma eelarve oktoobri ja jaanuari vahepeal, peaks esialgse eelarve koostama juba varem, enne järgmise hooaja esimese kultuuri külvi. Seega, ideaalne aeg eelarve kavand kokku panna oleks Eestis mais, juunis või juulis, s.t. enne järgmise koristushooaja algust. Eelarvet saab täpsustada novembris, kui on juba teada, millistele põldudele sai talivili, kui palju lähevad maksma väetised ja taimekaitse vahendid ning kui suured on eeldatavad tulud saagi müügist. Novembriks on tavaliselt eelmise hooaja saak müüdud ja tulu laekunud, mis aitab järgmise hooaja eelarvet täpsustada ja rahavoogusid planeerida.

Oota, aga miks ma peaks üldse eelarvet eAgronomis koostama?

Üldiselt on tootmisettevõtted, kellel on detailne eelarve, juhtimistööriistad ja rahavoogude ülevaade, kasumlikumad. Aga nõnda kinnitavad ka põllupidamise eksperdid:

1. Eelarve näitab, kas planeeritud külvikord on kasumlik või mitte ja lubab leida parima sobiva viljavahelduse, mis on samal ajal kasumlik ja jätkusuutlik pikemas perspektiivis.

2. Eelarve on eAgronomis seotud reaalselt põllule kavandatud ja tehtud töödega ning annab seeläbi olulise kontrolli ettevõtte finantside üle.

3. Eelarve näitab ettevõtte järgmise aasta rahavajadust ja aitab suunata rahavoogude koostamist.

4. Kuna andmed uuenevad vastavalt programmis tehtud valikutele, siis mida täpsemalt on teada kulutused, potentsiaalne saagikus, müüginumbrid jne, seda täpsemaks muutub eelarve prognoos.

5. Eelarve aitab planeerida koristushooaja ressursside vajadust ja on suureks abiks materjalide tellimisel.

6. Pankadele meeldib hästi koostatud eelarve – see on oluline osa finantsaruannetest, mida on vaja laenu saamiseks; hästi koostatud eelarve muudab kogu laenu taotlemise läbirääkimiste protsessi sujuvamaks ja tõstab tõenäosust laenu headel tingimustel saada.

Kõik, mida peaksid teadma eelarve koostamisest

Talu omanikud on põllumajanduslikus äris tavaliselt ühe suure eesmärgi pärast, et teenida kasumit. Lõppude lõpuks on puhaskasum iga ettevõtte eesmärk. Sellest hoolimata näevad nüüd eAgronomi kasutajad ja ettevõtte osanikud ka teisi olulisi mõõdikuid, mis aitavad vähendada riski ja kindlustada kasum ka kehvadel aastatel.

Brutokasum = tulud – otsesed materjalikulud

Esimene mõõdik, millel silma peal hoida, on brutokasum.

Brutokasum on lihtne meetod, võrdlemaks sarnase tööjõu ja kapitali vajadusega tootmisettevõtteid. Brutokasum saadakse ettevõtluse kogutulu ja muutuvate kulude (materjalid) vahena. Mõõdikut arvutatakse sisuliselt kultuuride lõikes, et võrrelda eri kultuuride vajadusi ja tuvastada need kultuurid, mis kasumi saamisele tegelikult kaasa aitavad.

eAgronomi kasutajate jaoks on brutokasumiks vajalikud tulud ja otsesed kulud automaatselt sisse kantud juba hooaja planeerimise käigus (nt seemned, väetised ja agrokeemia).

Tulud

Täna saavad teraviljatootjad tulusid peamiselt kahest allikast: toodangu müügist ja PRIA toetustest. Eelarve koostamisel võiks olla eesmärgiks saavutada ettevõtte kasumlikkus ilma toetusteta, sest EL toetused ei ole garanteeritud igaveseks. Mitmed eAgronomi kasutajad ongi juba aastaid järjest olnud kasumlikud toetusi sisse arvestamata ja kasvatanud oma kasumeid nutika planeerimisega ja analüüsiga.

Müügitulu on eAgronomis arvutatud kultuuripõhiselt külvikorras planeeritud pindalade, planeeritud saagikuse ja prognoositava müügihinna järgi. Kui kultuuride valik tuleneb osaliselt viljavaheldustest, siis planeeritud saagikus peaks olema määratud viimase viie aasta keskmise koristatud kuiva saagikuse järgi. Meie uuringud on näidanud, et osad põllumehed on saagi planeerimisel ülemäära optimistlikud. Põllumajandustegevus on oma olemuselt riskide haldamise äri ja professionaalsed põllumehed koostavad eelarve alati realistliku saagikuse järgi, et vältida halbu üllatusi hooaja lõpus. Kuigi teravilja müügihind sõltub globaalsest turuhinnast, enamik põllumeestest fikseerib lepingutega juba aasta enne koristust osa toodangu koguse müügi kindla hinnaga. Mida suurem kogus toodangust on fikseeritud ostjaga, seda täpsemaks eelarve prognoosid muutuvad. Tasub märkida, et pangad annavad madalamaid laenuintresse põllumeestele, kes on oma ennustustes realistlikud ja suudavad lepingutega kinnitada fikseeritud viljamüügi koguseid.

Mitte kõikide kultuuride saaki ei müüda alati turule, vaid kasutatakse ka omaseemneks või loomasöödaks. Hoolimata sellest, kas müüd või kasutad toodangut omatarbeks, soovitame panna hinnasilt (turuväärtus) ka neile kultuuridele, sest ka selle toodangu väärtus on oluline osa aastasest tulust. Nõnda talitledes saad võrrelda kultuuride omahindu ja teisi finantsnäitajaid.

Eelarve tulude kategooriasse ei käi saadud laenud ega muud finantstulud, sh dividendid.

Otsesed materjalikulud

Need on kulutused seemnetele, väetistele ja  agrokeemiale koristushooajal. eAgronomis planeeritakse materjalikulud üsna detailselt kultuuride kaupa. Materjalide kogused on süsteemi poolt automaatselt välja arvutatud planeeritud külvamis-, väetamis- ja pritsmistöödest. Seega 2020. aasta eelarvesse lähevad materjalikulud, mis on vajalikud 2020. aasta koristushooaja saagi jaoks ning isegi juhul, kui osa töid on tehtud 2019 sügisel. Materjalide prognoositavad ostuhinnad saab küsida kohalikult edasimüüjalt. Tasub jällegi märkida, et riskide vähendamiseks võiks kaaluda oma edasimüüjaga lepinguliselt materjalide hindade ja koguste fikseerimist, et kaitsta end kallinevate hindade või laopuudujäägi eest hooaja vältel.

Näidis eAgronomis koostatud eelarvest ja brutokasumist. Müügitulud ja toetused on arvutatud juba varem sisestatud andmetest. Materjalikulud tulenevad hooajaks planeeritud tööde materjalidest ja edasimüüjatelt saadud hinnapäringutest. Brutokasum aitab võrrelda sarnaste vajadustega ettevõtteid ja eri kultuuride tulusid ja otseseid kulusid.

EBITDA = brutokasum – kaudsed tootmiskulud

Rahvusvaheline termin mõõdikule, mis näitab ettevõtte toodetavat rahalist tulu, nimetatakse EBITDAks.

EBITDA tähendab Inglise keeles Earnings Before Interest, Taxes, Depreciation, and Amortization (tulud enne intresse, makse ja amortisatsiooni) ja selle abil hinnatakse ettevõtte tootmise efektiivsust. Seda näidikut võib käsitleda ka kui kogu ettevõtlustegevuse rahalist mõõdet.

EBITDA arvutamiseks on vaja teada brutokasumit ja kaudseid tootmiskulusid.

Kaudsed tootmiskulud

Kaudsed tootmiskulud on kõik kulud, mis tehakse toodangu valmimiseks kogu koristushooaja jooksul. Tootmiskulude alla käivad tööjõukulud, kütus, masinate remont ja hoonete parandus, admin kulud, teenuste sisseostmine ja maarent. Selliseid kulutused on kaudsed, kuna nende arvutamine kultuuri või põllu kaupa ei ole praktiline ega anna ka mingit lisandväärtust ning peaaegu võimatu on saada realistlikke  numbreid nõnda detailselt. Mõned ettevõtted küll planeerivad kütust otsese kuluna põllu- ja/või kultuuri kaupa. Siiski jaotatakse tavaliselt kaudsed kulud vastavalt kultuuride pindaladele kogu ettevõtte põldude vahe laiali. Tootmiskulusid arvutatakse detailselt nullist või siis üldisemalt eelmiste aastate tulemuste põhjal (nt kui eelmisel aastal oli palgafond 100 tuhat eurot ja sel aastal on traktoristide arv sama, siis on ka sel aastal kulutused samuti umbes 100 tuhat). Esimest korda eelarvet koostades on alati kasulik kasutada just esimest meetodit ehk arvutada kõik kulud nii täpselt kui võimalik. Nõnda tuleb eelarve palju täpsem ja välditakse halbu üllatusi hooaja sees.

Tegevuskasum (EBIT) = EBITDA – kulum

EBIT tähendab inglise keeles Earnings Before Interest and Taxes (tulud enne intresse ja makse) ja näitab ettevõtte tegevuskasumit enne laenuintressi maksmist. Kuna põllumajandustootja üks suurim kulu on masinate amortisatsioon, siis EBIT abil saab hinnata tegelikku ettevõtte tegevusest teenitud tulu.

Tegevuskasumi arvutamiseks on vaja teada hoonete ja masinate amortisatsiooni. eAgronomi kasutajate jaoks on amortisatsioon automaatselt arvutatud ettevõttele kuuluvatest masinatest ja hoonetest.

Kulum (DA)

Suurimatest mitterahalistest kuludest põllumajandusettevõttes on masinate ja mingil määral ka hoonete amortisatsioon. Kui traktorite, kombainide ja haakeriistade (isegi, kui need on hästi hooldatud) eluiga pikeneb punktini, kus need masinad pole enam töökindlad, suureneb ärile tulenev risk, mille tõttu tavaliselt need masinad vahetatakse välja. Enamus ettevõtteid vahetab masina välja iga 7 aasta tagant. Masina väärtuse kahanemist loetakse eelarves ja kasumiaruandes varade mitterahaliseks kuluks. Samas tähendab kasvav kulum ka suurenevat reaalset rahalist väärtust sellise masinana, mida saab üks hetk kasutada uue masina sissemakseks.

Puhaskasum = tegevuskasum (EBIT) – intressikulud

Iga ettevõtte eesmärk on kasvatada puhaskasumit.

Puhaskasum (ka tulem, majandusprognoos, netokasum, neto sissetulek, joonealune) on mõõdik ettevõtte kasumlikkusest, kus on arvesse võetud kõik kulud. See ongi tegelik kasum!

Tulemi arvutamiseks on vaja teada laenude intressimakseid, mida on vaja kalendriaasta jooksul tasuda. Intressikulud arvutab eAgronom automaatselt kokku sisestatud laenude põhjal.

Intressikulud

Finantskohustuste (laenude) eest makstavad intressimaksud moodustavad puhaskasumi finantskulude osa. Eristatakse kolme tüüpi kohustusi: pikaajalised laenud, lühiajalised laenud ja kapitalirent. Pikaajalised kohustused on tavaliselt laenud maa ostmiseks või uute hoonete ehitamiseks. Lühiajalised laenud täidavad negatiivseid rahavoogusid hooaja vältel. Kapitalirent on laen traktorite ja muude masinate ostmiseks. Masinate kasutusrendid loetakse aga tegevuskulude alla ja need ei peegeldu finantskuludes. Kuna laenudest saadud raha ei loeta eelarves tuluks, siis ei loeta ka laenu tagasimakseid eelarve osaks. Seega ongi intressimaksed eelarves kajastuvad ainukesed finantskulud. Saadud laenud ja tagasimaksed võetakse arvesse ainult rahavoogude planeerimisel.

(Maksud)

Maksude all peetakse silmas ettevõtte kasumile määratud makse, mis tulenevad kohaliku riigi seadustest. Kuna paljudes EL riikides ei ole kehtestatud tulumaksu ettevõtte ärikasumile, siis otsustasime lihtsuse nimel jätta maksude osa eAgronomi eelarvest välja.

Kultuuride omahind (€/t)

Kultuuri omahind on ühe tonni kuiva saagi jaoks tehtavate kulude summa (sh kaudsed kulud ja amortisatsioon). Kuna kultuuride omahindu saab võrrelda vaid koos nende müügihinnaga, siis viimase lisamine võimaldab võrrelda eri kultuuride kasumlikkust. Näiteks, kui kultuuri omahind on 150 €/t ja müügihind on 160 €/t, siis kasum tuleb 10 €/t. eAgronom arvutab kultuuripõhise omahinna välja automaatselt.

Näide eAgronomis koostatud 2020. aasta eelarvest (juunis 2019). Programm täidab enamus infost automaatselt, joonistab välja visuaalsed graafikud kulude ja omahinna kohta ning pakub andmetega täidetud Exceli tabelit, mida ükskõik milline põllumajandustootja saab vajalike andmetega täiendada.

Kasulik laenu saamiseks

Enamus põllupidajatest peab võtma hooaja jooksul tekkivate tegevkulude katteks lühiajalisi (üheaastaseid) laene ning pikemaajalisi laene (>1 aasta) masinate ja maa ostmiseks või äri arendamiseks. Oleme küsinud pankade esindajatelt, mida nad põllupidajalt laenu andmiseks vajavad. Lisaks viimase viie aasta kasumiaruandele ja järgmise hooaja eelarvele vajavad pangad ka mitmeid finantsnäidikuid, millest põllupidajad ise harva kuulnud on. Seega lisaks tavalisele eelarve koostamisele pakume eAgronomis ka järgmisi näitajaid:

• võlg – kogu laenujääk, mis ollakse eelarve aasta lõpu seisuga pangale võlgu.

• võlg/EBITDA – mõõdik, mis näitab, mitu aastat läheks tegevuskasumist võla tagasimaksmiseks.

• TDS (Total Debt Service) – laenu tagasimaksete ja intresside kogusumma eelarveaasta jooksul, mille sisse ei ole arvestatud lühiajalisi laene.

• DSCR = EBITDA/TDS – mõõdik, mis näitab ettevõtte vastupidavust laenukoormusele.

Eeltäidetud eelarve kiirendab laenusaamise protsessi kohalikus pangas kuudelt nädalateks. Põllupidajad, kellel on korralik finantsplaan, saavad pankadelt tavaliselt ka madalamaid intressimäärasid ja hooajapõhiseid pakkumisi.

Mitte ainult teraviljatootjatele

Uue eelarve koostamise mooduliga tuleb kaasa ka Exceli fail kasutaja sisestatud andmetega. Nõnda saavad eAgronomis koostatud eelarvet kasutada ükskõik millist tüüpi põllumajandusettevõtted, kuna Excelisse saab lisada juurde ükskõik milliseid ridu. Fail on koostatud Exceli valemeid kasutades, nii et uued tulu- ja kuluread ühilduvad hästi juba olemasolevate mõõdikutega. Seega soovitame kõigepealt täita ära taimekasvatuse eelarve eAgronomis, saada sellele kinnitus ettevõtte omanikelt ja seejärel laadida alla Exceli fail, mida kasutada ettevõtte tervikeelarve aluseks/sisendiks.

Tulevik

Eelarve koostamine on kõigest esimene samm mitmetest arendustest, millega eAgronom soovib pakkuda paremat finantsülevaadet ettevõtte omanikele ja juhtidele. Meie järgmiste pürgimuste seas on

• perioodiline eelarve võrdlemise võimalus tegelike kuludega (Year To Date)

• rahavoode jälgimise võimalus – et hoida silma peal oma rahavajadustel kogu aasta vältel, vältida rahapuudust kõige kiiremal, koristuseelsel ajal ja täita võimalikud eelarveaugud ennetavalt!

• põllupõhine analüüs – millised põllud ei vaja nii palju väetisi ja keemiat ning millised peaks maha müüma?

• masinate analüüs – millised masinad on kulukad ja peaks välja vahetatama?

Kokkuvõtteks varustame eAgronomi kasutajad uute võimekate tööriistadega, mille abil on võimalik muuta oma ettevõtte jätkusuutlikult rahanduslikult kasumlikuks.

Alusta 2020. aasta eelarve kavandamist juba praegu, sest mida varem, seda parem!

Autorid:
Kristjan-Julius Laak (eAgronomi tootejuht),
Simon Boughton (eAgronomi agronoomiline nõustaja)